Lae alla: Rail Balticu üldprojekti kulude-tulude analüüsi lõpparuanne
Lae alla: Rail Balticu üldprojekti kulude-tulude analüüsi kommenteeritud kokkuvõte
Lae alla: Rail Balticu üldprojekti kulude-tulude analüüsi esitlus (Nauris Kļava, Partner, Ernst & Young Baltic Ltd)
Rail Balticu üldprojekti kulude-tulude analüüs, mida esitleti 24. aprillil toimunud üritusel Rail Baltica Global Forum 2017, kinnitab, et Rail Balticu projekt on rahaliselt ja majanduslikult elluviidav. Uus uuring kinnitab taas projekti majanduslikku tasuvust ja väga kasulikku olemust, tagades vajalikud värskendatud parameetrid projekti jätkuvaks ELi-poolseks rahastamiseks ja riiklikuks kaasrahastamiseks.
Ernst & Young Baltic Ltd (EY) poolt läbiviidud uuring on kogu üldprojekti [1] läbi kolme Balti riigi kulgeva avaliku raudteetaristu kulude-tulude analüüs. Selle uuringu põhieesmärk on uuesti hinnata Rail Balticu majanduslikku tasuvust pärast 2011. aasta AECOMi uuringut, arvestades muudetud marsruuti ja laiendatud projekti, ning tuua välja uued parameetrid projekti pikaajaliseks rahastamiseks.
Uuringu kohaselt on projekti hinnanguline kogumaksumus 5,8 miljardit eurot kõigis kolmes riigis. Eesti – 1,35 miljardit (riigi osalus ~268 miljonit); Läti – 1,968 miljardit (riigi osalus ~393 miljonit); Leedu – 2,473 miljardit (riigi osalus ~493 miljonit).
Projekti mõõdetav sotsiaal-majanduslik kasu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – ületab oluliselt riikide kaasinvesteeringud. Lisaks eeldatakse, et projekt suurendab SKPd täiendava 2 miljardi euro väärtuses. Lisaks sellele tekib oluline mittemõõdetav kasu (enamasti katalüütilist laadi). Tekib märkimisväärne mittemõõdetav tulu alates tugevamast Balti ärikogukonnast kuni parema juurdepääsuni meelelahutusele, kultuurile või muudele teenustele piirkonnas. Sellest tulenevalt on projekt majanduslikult tasuv, sest tulu ühiskonnale ületab märgatavalt projekti kapitali- ja tegevuskulusid.
Keskmiselt toodab Rail Baltic diskonteeritud puhaskasumit/rahavoogu väärtusega 6 eurot kolme Balti riigi laiemale majandusele iga riigieelarvest investeeritud euro kohta.
Ehitusetapis loob Rail Balticu projekt 13 000 täistööajale taandatud ehitustöökohta ja üle 24 000 täistööajale taandatud kaudse ja tekitatud töökoha seotud majandusharudes. Samas aga loob Rail Baltic tööetapi ajal tingimused 400 inimelu säästmiseks, mis võrdub keskmiselt 30 miljoni euroga aastas. See toob kaasa CO2-heite vähenemise 3,0 miljardi euro väärtuses ning õhusaaste vähenemise 3,3 miljardi euro väärtuses, aidates suuresti kaasa ELi üleilmsele juhtpositsioonile keskkonnasäästmises.
Hinnanguliselt moodustavad aastal 2030 kogu raudteetrassi, näiteks rööpad, vedurid, sillad/tunnelid, terminalid ja jaamad, hoolduskulud kõigis kolmes riigis 58,9 miljonit eurot.
Ühtlasi kinnitab uuring, et pikas perspektiivis on taristu haldur rahaliselt jätkusuutlik, olles eelnevalt esimese viie aasta jooksu saanud riigi rahalist toetust (kolme Balti riigi peale jagatakse 28,6 miljonit eurot) projekti käivitamisetapi ajal, kuna Rail Baltic saavutab seejärel oma ettenähtud potentsiaali.
Reisijatevedu
Rail Baltic toob kaasa suured muudatused, eriti Baltikumi-sisese liikumise vallas. Rail Balticu konkurentsieelised reisijateveo vallas on järgmised:
- kiirus, aja kokkuhoid, mugavus, tegus reisiaeg, turvalisemad ja keskkonnasäästlikumad transpordivahendid;
- RB reisijad – enamasti riigisisesed lähtekohast sihtkohta reisijad ja Baltikumi-sisesed reisijad. Samuti kasutatav Baltikumi-väliste reisijate poolt (nt Varssavist Kaunasesse).
- Rahvusvaheline rongiteenus on kättesaadav vähemalt kord kahe tunni jooksul peatrassil (tulemuseks kaheksa rongipaari päevas mõlemas suunas).
- Hinnanguline pikaajaline keskmine tulu ühe reisija kohta: Tallinn – Riia 38 eurot; aeg = 1 h 55 min (sõit autoga – 68 eurot; aeg = 4 h 5 min (kogukulud, eeldades ühte sõitjat autos)); hinnanguline pikaajaline keskmine tulu reisija kohta: Riia – Vilnius 38 eurot; aeg = 2h 1 min (sõit autoga – 65 eurot; aeg = 3h 30 min (kogukulud, eeldades ühte sõitjat autos)).
- Kasu aja kokkuhoiust: 2,4 miljardit eurot.
Kaubavedu
Põhistsenaariumi kohaselt veab RB Rail 2026. aastal 2 miljonit tonni, 2030. aastal 13,7 miljonit tonni ja 2055. aastal umbes 20 miljonit tonni kaupa.
Rail Balticu konkurentsieelised kaubaveol.
- Kiirus – kaubavedu Balti riikide ja Kesk-Euroopa sihtkohtade vahel võtaks aega alla kahe päeva, samas kui sama marsruut veoautodega võtab kuni neli päeva.
- Usaldusväärsus – tänu ette teada ja regulaarsetele graafikutele, piiratud arvul peatustele ja suurele vastupidavusele ebasoodsate ilmastikuolude suhtes saab tarneahelad raudtee kaudu korraldada täpse ajastusega, eriti kui need kooskõlastada tõhusalt tarneahela ühendveoelementidega (nt laevagraafikud Soome lahel).
- Täiskoormad – Rail Baltic ühendab mitmeid võtmepeatuseid (jaotuskeskuseid), kust võetakse peale täiskoormad, et seeläbi piirata tühisõidukilomeetreid.
- Maksumus – võrreldes maanteeveoga kahaneb veokulu miinimumini keskmistel ja pikkadel distantsidel, laiendades seega Balti riikide ja Soome väliskaubandusturgude geograafilist ulatust ja võimaldades tarnida sama kuluga kaugematele turgudele (kaugematelt turgudelt).
- Kaubavedude lähtekoht – suuremas osas transiidist 57% (nt Soome – umbes 29%; SRÜ-st Poola, Saksamaale ja mujale Euroopast (ning tagasi) – umbes 31%); import/eksport (Baltikum) – 43% (Eesti 10%, Läti 10% ja Leedu 23%).
- Tulu aja kokkuhoiust kaubavedudel: 2,9 miljardit eurot.
Kulude-tulude analüüs on ainult üks otsustamise vahend uuringute ja eksperdiarvamuste kogumist, mida on arendatud või arendatakse RB-projekti elluviimisprotsessi ajal. Seetõttu vaadeldakse seda kulude-tulude analüüsi koos selliste oluliste dokumentidega nagu Rail Balticu projekti pikaajaline äriplaan, turustamisuuringute sari, taristu haldusstrateegia uuring, tarneturgude uuring, tegevusplaan ja muud seotud uuringud.
___________________________________________________________________________
[1] Rail Balticu projekti rakendamine Baltimaades