Rail Baltica on üks Euroopa keerukaimaid taristuprojekte, mis hõlmab mitut riiki, kus kehtivad erinevad eeskirjad, projekteerimisstandardid ning tegutsevad erinevad sidusrühmad. Tõrgeteta koostöö tagamiseks tugineb projekt ehitusinfo modelleerimisele (Building Information Modeling, BIM), mis ühtlustab andmehalduse erinevates valdkondades, nagu inseneriteadus, raudteesüsteemid ja varahaldus. Suurtes projektides nagu Rail Baltic aitab BIM vähendada ebakõlasid ja parandab märgatavalt koordineerimist.

Andmete haldamine mitmes riigis nõuab ühist juhtimist ja ühtsete standardite kasutamist. Luues ühtse andmekeskkonna, tagab BIM terminoloogia ühtsuse, ennetab arusaamatusi ja võimaldab varakult avastada vastuolusid, et vähendada kulukate muudatuste mahtu suuremahulistes projektides.

Lisaks ehitusele lisab BIM väärtust kogu raudtee kasutustsükli jooksul. Kuna digitaalne mudel areneb koos projektiga, ajakohastatakse seda pidevalt teostus- ja hooldusteabega.

Hooldusmeeskonnad saavad juurdepääsu täpsetele andmetele materjalide ja varasemate sekkumiste kohta, parandades tõhusust ning pikendades taristu kasutusiga.

Varahaldurid kasutavad killustatud paberdokumentide asemel digitaalset kaksikut, mille abil on võimalik teha andmepõhiseid hooldusotsuseid.

Lisaks detailsetele projekteerimismudelitele mängivad projektis tähtsat osa ruumiandmed.

GISi (Geographic Information System, geoinfosüsteem) ülitäpsed kaardistamisvahendid, sealhulgas LiDAR-skaneeringud ja satelliidipildid, annavad tervikliku ülevaate loodus- ning tehiskeskkonnast.

See teave toetab maa omandamist, keskkonnamõju hindamist ja ehituse planeerimist, aidates kohandada taristu piirkonna geograafiliste tingimustega.

Rail Baltica projektis pakub GIS vajalikke georuumilisi teenuseid, aidates hallata ja korrastada asukohapõhiseid andmeid projekti igas etapis – planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ning tulevasel hooldusel.

See lihtsustab andmete salvestamist ja kättesaadavust, et kõikidel partneritel oleks täpne ning ajakohane ülevaade raudtee füüsilisest konstruktsioonist, ehituse detailidest ja aja jooksul tehtud muudatustest.

GISi üks peamisi eeliseid on see, et seda saavad lisaks kontoritöötajatele kasutada ka objektil tegutsevad töötajad. Kohapealsed töötajad saavad kasutada nutitelefone ja tahvelarvuteid, et vaadata reaalajas andmeid, nagu kaardid, projekti kavandid või ehitusplaanid.

See hõlbustab tööde koordineerimist, lühendab otsuste tegemise aega ja tagab suurema täpsuse kohapealsete tööde teostamisel.

Kasutades GISi nii kontoris kui ka välitöödel, tagab Rail Baltica projekti tõhusa juhtimise algusest lõpuni ning andmete kättesaadavuse tulevikus, olgu siis remonditööde, uuenduste või taristu edasise täiustamise jaoks.

Rail Baltica digitaalne raamistik ulatub ehitustöödest käitamiseni ning varahaldus (Asset Information Management, AIM) tagab selle pikaajalise tõhususe ja turvalisuse.
Kõik varad – sillad, tunnelid, rööpad ja signaalimise süsteemid – on dokumenteeritud, võimaldades ennetavat hooldust seisakute minimeerimiseks.
AIMi meeskond haldab GISi ja OpenBIMi andmetesse lõimitud varade registrit, et taristu varasid täpselt jälgida ning hallata.

Tõhus hooldus algab usaldusväärsest teabest füüsiliste varade kohta.

Näiteks:

• Ülekäigukohtade treppide hooldamiseks peame teadma nende asukohta ja ehitusmaterjale;
• Truupide ummistumise vältimiseks on vaja paigaldada reaalajas toimivad seiresüsteemid;
• Üleujutusohu jälgimiseks saame kasutada satelliidiandmeid ja andureid, et jälgida veetaset truupides ning ümbritsevates piirkondades.

Tehisintellekti ja GISi kombineerimisega suudab Rail Baltica riske ette ennustada ja ennetada nende eskaleerumist kulukateks probleemideks. Näiteks suudab tehisintellekt analüüsida ilmaolusid ja tuvastada ummistumisohus olevad truubid, nii et hooldusmeeskonnad saavad keskenduda just nende kohtade kontrollimisele, kus see on kõige vajalikum. Selline sihipärane lähenemine vähendab tarbetuid kulusid ja muudab hooldustööd efektiivsemaks.

Kuigi paljud taristuettevõtted kasutavad oma varade registri koostamiseks droonifotosid, on Rail Baltical ainulaadne eelis koostada oma register algusest peale ülimalt detailsetest digitaalsetest mudelitest (IFC-andmed ja seonduv teave).
See teeb varade haldamise enneolematult täpseks ja tõhusaks ning seab uue standardi kaasaegsele raudteetaristule.

Geodeesia on teadus, mis tegeleb Maa kuju, gravitatsiooni ja ruumilise orientatsiooni täpse mõõtmise ning kaardistamisega.
Rail Baltic tugineb projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel täpsuse tagamiseks tänapäevastele geodeetilistele tööriistadele, nagu tööjaamad, satelliitsüsteemid, laserskannerid, droonid ning spetsiaalsed mõõdistusvahendid.

Geodeetiline täpsus on Rail Baltica kiirraudtee edu seisukohalt ülioluline nii ehituse ajal kui ka hilisemal käitamisel. Suuremahuline kaardistamine ja topograafilised plaanid loovad vajaliku aluse raudtee projekteerimiseks.
Geodeetiliste mõõtmiste abil loovad insenerid maastikest ja rajatistest üksikasjalikke 3D-mudeleid, millega tagatakse täpne planeerimine, ehitamine ning kvaliteedikontroll.

Arvestades raudtee-ehituse keerukust, on Rail Baltica kehtestanud geodeetilistele tööle ranged tehnilised nõuded.
Standarditega tagatakse ühtne geodeetiline taustsüsteem kõigile sidusrühmadele, sealhulgas projekteerijatele, töövõtjatele, ametiasutustele ja järelevalveasutustele.
Selline ühtlustamine aitab märkimisväärselt kaasa planeerimise tõhustamisele, sujuvale koordineerimisele ja pikaajalisele hooldusele.

Läänemere piirkonna kõige ambitsioonikama taristuprojektina seab Rail Baltica geodeetide ette täiesti ainulaadse proovikivi. Nad peavad sageli välja töötama ja rakendama uudseid lahendusi ning nihutama täpsuse ja innovatsiooni piire kaasaegses raudtee-ehituses.