Rail Baltica uuring 2022: toetus Rail Baltica globaalsele projektile püsib Baltimaades püsivalt kõrge

Viiendat korda järjest viidi läbi iga-aastane kogu Baltikumi hõlmav uuring elanike suhtumisest* Rail Balticasse. Baltikumiülese uuringu tulemused näitasid, et Baltimaade suurima raudteetaristu projekti üldine toetustase püsib stabiilselt kõrge kõigis kolmes riigis ning keskmine toetus oli 2022. aastal 61%, sarnanedes 2021. aasta 62-protsendilise toetusega. Samal ajal näevad elanikud olukorras, kus piirkonnas jätkub sõda, Rail Balticat mitte ainult arengut ja majandusedu toova, vaid ka rahu ja julgeolekut tagava projektina.

2022. aastal kasvas Eestis võrreldes eelmise aastaga 10% (tasemeni 54%) nende vastajate arv, kes nõustuvad, et Rail Baltica rakendamine tugevdab Balti riikide sõjalist mobiilsust, samuti püsis see suhteliselt kõrgel tasemel nii Lätis (51%) kui Leedus (61%). Keskmiselt ligi 40% vastanutest ütles, et projekti elluviimine suurendab turvatunnet.

„Ühiskonna toetus on selle projekti õnnestumiseks ülioluline. Mul on hea meel, et hoolimata kõigist 2022. aasta suurtest väljakutsetest, nagu näiteks sõda Ukrainas ja rekordiliselt kõrge inflatsioon, on toetus Rail Baltica projektile jätkuvalt kõrge. See on erakordselt oluline, sest me loome seda sajandi projekti kõikide kodanike jaoks, et nad saaksid kiiret rongiühendust nautida ja mis kõige tähtsam – tunda kasu, mida Rail Baltica piirkonnale toob. Lisaks aitab tulemuste hindamine projekti elluviijatel mõista, millist infot ühiskonnal projekti kohta napib ja mida saaksime parandada. Kuna projekt aina areneb ja on jõudmas ehitusfaasi, pöörame koos oma partneritega veelgi enam tähelepanu tulemuspõhisele avalikule suhtlusele,“ ütleb RB Rail ASi kommunikatsiooniosakonna juht Signe Nīgale.

Üle poole vastanutest tunnistab, et Rail Balticaga kaasnevad tulevikus eelised ja suurem mobiilsus

Kui Baltimaade vastajatelt küsiti projekti peamiste eeliste kohta, oli kõigis kolmes riigis enim mainitud vastuste hulgas, et liikumine muutub kiiremaks ning Rail Baltica loob avaramaid võimalusi reisimiseks ja vaba aja veetmiseks. Üle 50% igas riigis küsitletutest mainis paremaid reisiväljavaateid olulise isikliku eelisena ja uskus, et see võimaldab neil sagedamini reisida (kasvades kõigis riikides võrreldes 2021. aastaga). Vastajad seostavad Rail Balticat üha enam kiire, turvalise ja mugava liikumisviisiga.

Eestlaste jaoks oli üheks olulisemaks eeliseks ka asjaolu, et uus raudteeliin parandab ühendust Euroopa ja Baltimaade vahel, samas kui lätlased mainisid sagedamini uusi töökohti ja kõrgemat tööhõivet. Leedulaste jaoks oli üks populaarsemaid eeliseid võimalus parandada koostööd naaberriikide ja ELiga .

Uuringu tulemused näitavad ka elanike huvi selle vastu, kuidas projekt saab aidata kaasa nende endi ja Balti naabrite majandusarengule. Lätis on nende vastajate osakaal, kelle jaoks parem koostöö äripartneritega Baltikumis on uue raudteeliini oluline isiklik eelis, kahekordistunud alates 2020. aastast peaaegu 41 protsendini. Nii Eestis kui Leedus on see viimase kahe aastaga kasvanud 10%.

Balti riikide elanike arvamus Rail Balticast kui keskkonnasõbralikust projektist püsib stabiilsena – alates 2020. aastast on see kasvanud keskmiselt 7%. Samuti ollakse ühisel seisukohal, et projekt annab võimaluse parandada raudteed ümbritsevat keskkonda. Toetus sellele väitele on alates 2021. aastast pidevalt kasvanud kõigis kolmes riigis (kasv alates 2021. aastast keskmiselt 10%).

 

Uuringu kohaselt on oma elus kunagi kiirrongiga sõitnud naabritega võrreldes kõige rohkem eestlasi – 56%. Leedus on varasem kiirrongiga reisimise kogemus 51% vastanutest, Lätis aga 38% vastanutest. Kõigis kolmes Balti riigis näitasid just need vastajad üles nii suuremat toetust projektile kui ka suuremat teadlikkust.

*Iga-aastase kvantitatiivse veebiuuringu Balti riikide elanike seas tellis Rail Baltica ühisettevõte RB Rail AS ja selle viis läbi turu-uuringute firma „Berg Research“. Andmeid koguti SIA „SolidData“ internetipaneeli kaudu, kus sihtrühmaks olid 18-75-aastased ja kolmes riigis oli kokku üle 3000 vastaja (Lätis 1006 ning Leedus ja Eestis mõlemas 1007 vastajat)

31.03.2023