Pärnu linnavalitsus otsustas oma 29. mai istungil väljastada Rail Balticu Pärnu rahvusvahelisele reisiterminalile ehitusloa.
„Oleme astunud järjekordse sammu, et Pärnu saaks kiired ühendused pealinna ja muu maailmaga. Äsja väljastatud ehitusluba võimaldab alustada Pärnu uue raudteeterminaali ehitustöid, kust mõnede aastate pärast peaks saama sõita 40 minutiga Tallinna ja Läti pealinna Riiga ühe tunniga. Pärnu saab taas kunagi kaotatud ühendused Tallinna ja Riiaga ning seda juba hoopis teises kvaliteedis: uuel ja modernsel euroopa-laiusega raudteel on liikumiskiirused kordades suuremad kui eelmisel sajandi keskpaigas ehitatud ja tänaseks suletud aeglasel raudteel,“ lausus Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Linnapea lisas, et sel aastal on juba alanud ka reisiterminali juurdepääsutee ehitus ning aasta lõpuks peaks Rail Baltica osana olema valmis Rail Balticu Pärnu uue kaubaterminali detailplaneering Niidu tänava piirkonnas. „Teeme endast oleneva, et Rail Balticu ehitustööd kulgeks tõrgeteta ja Pärnu saaks hiljemalt selle kümnendi lõpuks kiirraudtee ühenduse Tallinna ja teistesse Euroopa pealinnadesse,“ märkis Kosenkranius.
Ehitusluba väljastati terminalihoonele ning seda ümbritsevatele välialadele, parklatele, juurdepääsuteele ning tehnovõrkudele. Täna on juba käimas Pärnu reisiterminali juurdepääsutee I etapi ehitamine Lao tänav T2 kinnistul. Samuti on lähiajal kavandatud elektriühenduse rajamine.
Rail Baltica Eesti osa arendust juhtiva Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa sõnul on Pärnu terminali ehituseks juba pikalt ettevalmistusi tehtud ning ehitusloa väljastamine võimaldab 2024. aastal ka ehitushanke välja kuulutada. Terminali ja sellega seotud taristu ehitushind võiks hinnanguliselt ulatuda 45 miljoni euroni.
Terminalihoone on kavandatud raudtee ja ooteplatvormide kohale ning on ühendatud galeriidega, mis tagavad reisijatele nii suurepärased vaated kui ka mugavuse halbade ilmastikutingimuste korral. Hoones on lahendatud klassikalised terminali kasutusvajadused nagu ooteruumid, piletikassa ja toitlustus. Terminali on planeeritud 90 istekohaga ootesaal, samuti kohvik, infopunktid ja muud reisijate teenindamiseks vajalikud ruumid. Terminali lähiümbrusesse jäävad teed, platsid ja haljastus võtavad enda alla keskeltläbi 6 hektari suuruse maa-ala.
Reisiterminali ala sisaldab ka peatusi erinevatele bussidele, jalgrataste parkimist, taksokohti, parklat 150 sõiduautole. Samuti elektriautode laadimisvõimekusega kohad ning ühendused kergliikluse jaoks.
Rail Baltica rahvusvaheline reisiterminal hakkab asuma Pärnu kesklinnast ca 4 km kaugusel Papiniidu piirkonnas Via Baltica ja Pärnu jõe vahelisel alal. Reisiterminali arhitektuurne kontseptsioon tuli rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusel, mille raames esitati 31 tööd. Arhitektuurikonkursi võitis ideekavand Water Strider, mille autoriteks on Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides Arhitektuuribüroo Pluss OÜ-st. Projekteerimistööd viis samuti läbi Arhitektuuribüroo Pluss OÜ.
Rail Baltica Pärnu rahvusvahelise reisiterminali ehitamist rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu vahenditest.