- Rail Baltica on majanduslikult elujõuline ning selle arvestuslik positiivne otsene netomõju on suurusjärgus 6,6 miljardit eurot.
- Võrreldes 2017. aastal koostatud tasuvusuuringuga (CBA), on Baltimaades selle ajaga inflatsiooniks kujunenud 40%; Rail Baltica esimese etapi ehitusmaksumus on 2022. aasta hindades 15,3 miljardit eurot.
- Projekt on staadiumis, millega Rail Baltica raudteeühendus on opereerimisvõimeline 2030. aastal.
- Rail Baltica on eelduseks sellele, et Baltimaadel on kestlik transpordiühendus Euroopa Liiduga ning tagatud oleks ka siinse piirkonna julgeolek ja vastupanuvõime.
Värskeim tasuvusanalüüs (CBA) näitab, et Rail Baltica on majanduslikult tasuv ja selle eeldatav positiivne majanduslik netomõju on 6,6 miljardit eurot, tuginedes eeldatavale varade elutsüklile.
Taristu lisandumisega kaasnevaks kaudseks kogumõjuks SKP-le hinnatakse 15,5–23,5 miljardit eurot, nagu on välja toodud laiemas majandusmõju analüüsis. Need laiemad majanduslikud mõjud hõlmavad mh sõjalist liikuvust, positiivset mõju keskkonnale, sotsiaalset võrdsust, uuest majanduskoridorist tulenevat sünergiat ja mõju tarneahelatele..
Võrreldes eelmise, 2017. aastal avaldatud, tasuvusanalüüsiga on projekt märkimisväärselt arenenud, kuid on samal ajal olnud mõjutatud mitmetest välistest ja sisemistest teguritest. Värske tasuvusuuringu kohaselt kujuneb Rail Baltica esimese faasi, mille raames ehitatakse aastaks 2030 valmis läbi kolme Balti riigi kulgev ja Poolaga ühenduv raudtee, maksumuseks 15,3 miljardit eurot.
Värske tasuvusuuringuga uuendati 2017. aastal valminud varasemat tasuvusanalüüsi 2017-2022 aastate inflatsiooninäitajatega, arvestades keskmiselt Baltimaades sel perioodil toimunud 40-protsendilist hinnatõusu. Lisaks võeti arvesse järgmiseid asjaolusidprojekti eelarvele: 31% tõusust tuleneb muudatustest projekteerimises aastatel 2017–2023 (nt täiendavad piirkondlikud ühendused, projekteerimisjuhendist tulenevate tehniliste standardite muudatused, täiendavad ohutusmeetmed ning opereerimise efektiivistamine). Tasuvusarvutuse tõusust 51% on tingitud varasemast põhjalikumatest arvutustest ning algses analüüsis puudunud reservkuludest. 18% on tingitud täiendavatest välistest nõuetest ja teguritest, milleks on näiteks kolmandate osapoolte täiendavad regulatiivsed nõuded ja tehnilised määrused, koostalitlusvõime tehnilised spetsifikatsioonid jm. Tasuvusanalüüsi kohaselt on Rail Baltica maksumus hinnanguliselt 26 miljonit eurot kilomeetri kohta. Võrdlevad uuringud näitavad, et sarnaste projektide puhul on Euroopas keskmine maksumus kilomeetri kohta 24 miljonit eurot, ulatudes sh kuni 35 miljoni euroni kilomeetri kohta.
Tasuvusuuringu üks põhijäreldusi osundab, et reisijatevedu genereerib 80% kogu Rail Baltica eeldatavast kasust, millele lisanduvad keskkonnaaspektid (14%) ja kaubavedu (5%). Tänu Rail Balticale ühendatakse Baltimaad Euroopa raudteevõrgustikuga, mis suurendab SKP-kasvu 0,5–0,7 protsendipunkti võrra aastas. Peamised tegurid, mis seda kasvu tagant tõukavad, hõlmavad maa väärtuse suurenemist, turismipotentsiaali ja uute ärivõimaluste arendamist, tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu ning ja linnapiirkondade arengut.
Hinnanguliselt teenindab Rail Baltica aastaks 2046 51,7 miljonit reisi ja 10,9 miljonit tonni kaupa.
Rail Baltica arendamine aitab toetada tarneahelaid ja kaubavoogusid, mida jätkuvalt mõjutavad geopoliitilised sündmused, nagu näiteks Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas. Rail Baltica mängib tulevikus rolli ka Ukraina ülesehitamistöödel. Ühtlasi aitab Rail Baltica kaasa energiajulgeoleku parandamisele, kasutades fossiilkütuste asemel taastuvenergiat, millega vähendatakse fossiilkütuste tarbimist 1,5 – 3,3%. See toetab ka üleeuroopalist eesmärki saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. Samuti parandab projekt keskkonna- ja liiklusohutust, vähendades transpordisektori saastet ja õnnetusteohtu.
Rail Baltica soodustab majandusarengut ja toetab ELi transpordialaseid eesmärke, integreerides ülemaailmseid tarneahelaid, hõlbustades kaupade liikumist ning suurendades siinse piirkonna vastupanuvõimet. Erinevate digi- ja telekommunikatsioonilahenduste kasutuselevõtt võib üldkulusid kuni 20% võrra vähendada, ning tänu raudteekoridori arendamise sünergiatele muudab selle ehituse rahaliselt tasuvaks. Rail Baltical on potentsiaal suurendada võrdseid liikumisvõimalusi, pakkudes taskukohasemat transporti 351 000 madala sissetulekuga elanikule ja kvaliteetseid raudteeteenuseid 59 000 vähendatud liikumisvõimega reisijale..
Rail Baltica parandab piirkondlikku kaitset ja julgeolekut, kuna Euroopa Liidus standardiks olev 1435 mm raudteetaristu on mõeldud nii reisijate- kui ka kauba- ja militaarotstarbelisteks vedudeks. Paraneb militaarvajadustele vajalik logistika, suureneb taristu võimekus ning on tagatud ühilduvus mujal Euroopas kasutusel oleva 1435 mm raudteevõrguga.
Laiema sotsiaalmajandusliku kasu saavutamiseks nii kohalikul, Baltikumiülesel kui ka EL-i tasandil on oluline Rail Baltica täismahus realiseerumine. Samas osundab tasuvusanalüüs, et projekti elluviimine aastaks 2030 nõuab prioriseerimist ja etapiviisilist elluviimist. Vastavalt TEN-T määruses sätestatule peab Rail Baltica esimene etapp valmima, luues kiire ühenduse Tallinna ja Poola piiri vahel aastaks 2030. Loodav raudteekoridor jõuab Poolas piirini kahe rööpapaariga ja jätkub Baltimaades ühe rööpapaariga põhja suunas, sh mõnedes lõikudes Eestis ja Lätis kahe rööpapaariga. Esimese etapi tulemiks on funktsionaalsete lõikude valmimine, millest igaühel on võimalik raudteeliiklust opereerida. Projekti teine etapp ja ühenduse täismahus valmisehitamine pärast 2030. aastat sõltub rahastuse kättesaadavusest, samas on sellega edasiliikumine oluline, et kasutada täielikult ära Rail Baltica koridori sotsiaalmajanduslikku potentsiaali. Täismahus väljaehitamise hinnanguline maksumus on kuni 23,8 miljardit eurot. Selle etapi lõpuleviimine on määrava tähtsusega saavutamaks kogu Rail Baltica koridori sotsiaalmajanduslikku kasu.
Viimase Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) otsuse kohaselt on Rail Balticale ELi poolt eraldatud kokku 2,7 miljardit eurot ehk 85%, sellele lisaks liikmesriikide panused suurusjärgus 15%. Ühisettevõte RB Rail on 2024. aasta alguse seisuga esitanud CEF-i taotlusi kokku kümnes rahastusvoorus suurusjärgus 2 miljardit eurot. Võimalik täiendav rahastus sõltub olulises osas ELi järgmise eelarveperioodi läbirääkimise tulemustest.
2024.aasta seisuga on Rail Baltica projekt jõudnud staadiumisse, kus 15% põhitrassist on aasta lõpuks kavakohaselt ehitamisel. Eestis on alustatud põhitrassi ehitusega 21 km ulatuses, lõppemas on hankeid 50 km ulatuses ning veel 30 km ulatuses hankeid on plaanis alustada 2024. aastal. Sellega jõuab Eestis põhitrassi osas aasta lõpuks ehituslepinguga kaetud 102 kilomeetrit. Lätis on sõlmitud lepingud põhitrassi ehituseks enam kui 200 km ulatuses, riigi lõunaosas on käimas hetkel ettevalmistustööd ning esimesel 13 kilomeetril loodetakse ehitusega alustada lähikuudel. Leedus on juba käimas põhitrassi ehitus 29 km ulatuses ning aasta lõpuks kasvab see kavakohaselt täiendava 70 km lõigu võrra. Täiendavalt on plaanis alustada hankemenetlustega Kaunase-Leedu/Läti piirilõigu (168 km) ning erinevate kohtobjektide osas Kaunase-Leedu/Poola piirilõigul, et ehitust kiirendada. Projekti kaks suurimat hanget – elektrifitseerimine ning juhtimis- ja signalisatsioonisüsteemi projekteerimine ja ehitamine – vastavad projekti ajakavale
Tänaseks on projektiga hõlmatud enam kui 300 kohalikku ja rahvusvahelist ettevõtet kogu Euroopast.
Projekti eelarve, mis varem tugines EL-i fondidele ja riiklikele eelarvetele, suurenemine nõuab lisarahastust. Sellega seonduvalt uurivad RB Rail AS ja teised projekti osapooled täiendavaid alternatiivseid rahastamisstrateegiaid ja -allikaid.
Rail Baltica rajamise tasuvusanalüüsi viis läbi ühisettevõte RB Rail AS koostöös ettevõtteväliste rahvusvaheliste konsultantidega.
