11. oktoobril 2018 toimus Tallinnas Rail Baltica Business Networki ürituste raames seminar “Rail Baltica kui innovatsiooniplatvorm”, mille eesmärk oli kokku tuua eksperdid ja huvigrupid erinevatest sektoritest, et koos arutleda Rail Baltica tulevikuvõimaluste üle. Ürituse avas majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kelle sõnul on rahvusvaheline raudteeprojekt märgilise tähtsusega. Nimelt laiendab Rail Baltica olemasolevaid ärimudeleid ja aitab kujundada uusi võimalusi reisimiseks läbi erinevate transpordiliikide kombineerimise. Samuti paneb projekt aluse tehnoloogiliste ja digitaalsete lahenduste arendamisele transpordisektoris.
RB Rail AS äriarenduse juht Kaspars Briškens esitles Rail Baltica projekti hetkeseisu ja rõhutas teemasid, millele planeerimisfaasis rõhku pöörata. “Lisaks sellele, et uusim tehnoloogia on projekteerimise alustala, tuleb ruumi jätta edasiarendustele. Koostades Rail Baltica innovatsiooni ja digitalisatsiooni juhiseid, on oluline meeles pidada, et rahvusvaheline projekt peab inspireerima nii tänaseid kui tulevasi generatsioone,” toonitas Briškens.
Uusimaid trende raudtee- ja transpordisektoris tutvustasid RB Rail AS taristutoimimise insener Kaur Piho ning Soome MaaS Global ökosüsteemi ja jätkusuutlikkuse juht Krista Huhtala-Jenks. Huhtala-Jenksi sõnul on koostöö trassporditeenuste pakkujate vahel suurenemas. Samuti planeerivad inimesed oma reise üha leidlikumalt. Mainitud tendentside tulemusena võib täheldada rongiliikluse kui ühe keskkonnasõbralikuma transpordiliigi esilekerkimist.
Rail Baltica tuleviku üle äriarenduse perspektiivis arutlesid Margus Nõlvak Ülemiste City’st ja Omniva juhatuse liige Ansi Arumeel. Põhjusel, et Rail Baltica tulevasel reisiterminalil on märkimisväärne mõju linnaplaneeringule, saab juba täna mõelda ärivõimalustele, mis tekivad transpordivõrgustiku tuiksoone loomisega. Arumeel tõi välja e-kaubanduse rolli postiteenuste muutumisel, mis on tinginud nõudluse kiiremate teenuste järele. Seega tugineb tuleviku kaubavedu kombineeritud transpordimudelitele, mis suudavad pakkuda kiiremaid ja usaldusväärsemaid lahendusi.
Päeva teine pool oli sisustatud ümarlaua vestlustega, milles keskenduti teemadele, kuidas käsitleda raudteed innovatsiooniplatvormina. Briškens ütles, et arutelud lõid võimaluse uute ideede tekkimiseks, kuna mõtteid said jagada kõik osalejad – inseneridest ärijuhtideni. “Reisimine saab tulevikus olema keskkonnateadlik ning muudab viisi, kuidas käsitleme vahemaid ja reisiaega. Muutes rongiga reisimise sujuvaks ja mugavaks nii reisijate kui kaubaveo jaoks, suudame luua uue kvaliteedistandardi personaalsemaks kogemuseks seoses transpordi ja liikuvusega,” märkis ta.