Hiljuti Balti riikides läbi viidud uuringu tulemused viitavad, et märkimisväärne osa elanikest tunnistab Rail Baltica projekti tähtsust sõjalise mobiilsuse ja piirkonna julgeoleku tugevdamisel. 60% vastanutest Lätis, 52% Eestis ja 72% Leedus usuvad, et sõjaline mobiilsus on peamine põhjus kiirrongiühenduse rajamiseks, mis ühendab kolm Balti riiki Poola ning laiemalt Euroopa Liidu transpordikoridoriga.
Andmed viitavad, et 68% Balti riikide elanikkonnast peab Rail Balticat olulise sammuna Euroopa Liidu integratsiooni suunas, mida saab võrrelda euro kasutuselevõtuga. Samuti on projekti sõjaline tähtsus piirkonnas laialdaselt tunnustatud – 67% vastanutest on seisukohal, et Rail Baltica on NATO operatsioonide läbiviimiseks äärmiselt oluline. See seisukoht on eriti tugev Leedus (78%), samas kui Läti ja Eesti toetuse tase on sarnane, vastavalt 62% ja 60%.
“Projekt algas jätkusuutlikkuse edendamise algatusena, keskendudes peamiselt reisijate ja kaupade liikumise tõhustamisele, kuid Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal on oluliselt muutnud selle strateegilist tähendust. Praegu ei ole projekt enam keskendunud ainult eelmainitud eesmärgile – see on muutunud ka vahendiks, millega näidata Euroopa Liidu solidaarsust oma idapoolsete liikmesriikidega ning aidata ümber suunata kaubavood piirkonnas, kus kaubandusvõrgustikud on oluliselt muutunud. Need tulemused näitavad, et Lätis, Leedus ja Eestis mõistetakse Rail Baltica strateegilist tähtsust mitte ainult tsiviiltransporti, vaid ka laiemas kontekstis,” ütles Kitija Gruškevica, RB Rail AS juhatuse liige. “Rail Baltica, kui kaasaegne kiirrongiühendus Euroopaga, suurendab oluliselt meie võimekust kiiresti liigutada sõjaväepersonali ja varustust vastavalt vajadusele.”
Uuringu tulemused näitavad, et kõikides Balti riikides on tugev toetus seisukohale, et sõjalise mobiilsuse parandamine Rail Baltica kaudu suurendab piirkonna julgeolekut. Lätis nõustub selle väitega 69% meestest ja 74% naistest, kusjuures suurim toetus on 18-24-aastaste noorte seas (83%). Leedus on toetus veelgi suurem – 85% meestest ja 89% naistest avaldavad toetust, eriti 25-35-aastaste vanuserühmas (91%). Eestis nõustub 69% meestest ja 73% naistest, kusjuures toetus on suurim 18-24-aastaste seas (83%).
Sellegipoolest on suurimaks murekohaks poliitilise vastutuse puudumine – 67% vastanutest seostavad projekti viibimist otsustusvõimetute poliitikutega. See seisukoht on kõige levinum Leedus, kus seda toetab 74% vastanutest, samas kui Lätis ja Eestis on nõustumise tase vastavalt 64% ja 62%.
Rail Baltica avaliku arvamuse ja teadlikkuse uuring viidi läbi koostöös uuringufirmaga Norstat 2024. aasta detsembris, hõlmates 3021 vastajat: 1006 Lätist, 1008 Eestist ja 1007 Leedust, vanuses 18–75 eluaastat.