2022. aasta alguses viidi läbi iga-aastane ülebaltikumiline uuring elanike suhtumise kohta Rail Baltica globaalsesse projekti*. Avaliku arvamuse küsitluses, mida Rail Baltica projekti elluviijad tegid juba neljandat aastat järjest, näitab Rail Baltica globaalse projekti üldise toetuse pidevat kasvu, andes samal ajal ülevaate mitmetest projekti valdkondadest, kus Balti riikide elanikud soovivad saada rohkem teavet või olla rohkem kaasatud.
Tulemused näitasid, et Baltikumi suurima raudteetaristu projekti üldine toetuse tase on võrreldes varasemate aastatega kõigis kolmes Balti riigis veidi tõusnud. Suurimat toetust projektile on näidanud Leedu, kus positiivset suhtumist jagab üle 70% vastanutest, järgnesid Läti (66%) ja Eesti (47%).
Projektiteadlikkus on püsinud võrreldes 2020. aastaga stabiilsena
Samuti selgus uuringust, et Balti riikidest on Rail Baltica projektist kõrgeim tuntus Eestis, kus 2021. aastal tundis end projektiga kursis olevat 23% vastanutest. Lätis ja Leedus on teadlikkuse tase madalam kui Eestis, vastavalt tundis end informeerituna 17% Läti ja 12% Leedu vastajatest. Üldiselt pole projekti tuntus Baltikumis alates 2020. aastast muutunud.
„Avaliku arvamuse küsitlus näitas, et Lätis ja Leedus on kõige olulisemad küsimused, mis vastajatele huvi pakub „raudtee trass” samuti see, “kui kiiresti on võimalik reisida ja teistesse Euroopa linnadesse jõuda?”. Eestis on endiselt kõige olulisem küsimus “kuidas mõjutab projekt keskkonda?”. Kuna Rail Baltica projekt on jõudnud üle Baltikumi suuremahulise ehitustegevuse uude faasi, mis toob kaasa täiesti uued väljakutsed, pöörame sel aastal oluliselt rohkem tähelepanu praktilisele igapäevaelu infole, selgitusele, haridusele (nt mida ja kuidas tehakse)“ ütleb RB Rail AS-i juhatuse esimees ja tegevjuht Agnis Driksna.
Tulemused näitasid, et projekti osas enim mainitud seosed on raudtee Euroopasse, Berliini või Balti riikidesse suunduva rongi ning kiire reisimisega. Läti positiivse hinnangu peamiseks põhjuseks on projekti seostamine mõistetega “kaasaegne projekt” ja “tulevikuprojekt”. Leedus ja Eestis põhinesid vastanute positiivne hinnang enamasti kaasneva võimalusega mugavamalt reisida.
RB projekti osas mainitud peamised isiklikud hüved oleksid mugavam ja turvalisem reisikogemus ning see, et saaks tihedamini reisida ning et puhkuse veetmine naaberriikides oleks kättesaadavam. Lätis ja Eestis seostavad vastajad suurema osa võimalikest isiklikest hüvedest endaga rohkem kui aasta tagasi.
Kuigi tulemused ei ole kolme riigi vahel võrreldavad, on need siiski kindla riigi piires selged võrdlusalused.
* Kvantitatiivse veebiküsitluse Balti riikide elanike seas korraldas Rail Baltica ühisettevõte RB Rail AS ja selle edastas turundusuuringute firma “Berg Research”. Andmete kogumine viidi läbi SIA “SolidData” Interneti-kasutaja paneeli kaudu sihtrühmaga vanuses 18-75 eluaastat ja kokku üle 3000 vastajaga (Lätis 1003; Leedus 1006; Eestis 1004 vastajat).