Balti riigid on transpordi infrastruktuuri ligipääsetavuse mõistes kogu ülejäänud Euroopa Liidu kontekstis sarnasemad saartele kui maismaasihtkohtadele. Kuna kiirraudtee ja kiirteed puuduvad, on lennuühendus enimkasutatud reisimise viis (eriti ärireiside puhul) ning kaubavedudega tegeleb suures osas meretransport. Baltikumi ligipääs kogu Euroopa ühtsele turule on seeläbi piiratud. Rail Baltica soovib selle tühimiku täita, elimineerides puuduoleva ühenduslüli ning taastades ajaloolise õigluse, integreerides Baltikumi taas Euroopa raudteesüsteemi. Liitudes ühtse Euroopa raudteepiirkonnaga suureneb Balti riikide kaubandusvõimekus ja on olemas ligipääsu uutele eksporditurgudele, mistõttu on tänu uutele logistilistele kanalitele võimalik luua uusi kaubateid. Arvestades just neid strateegilise tähtsusega asjaolusid, peab Euroopa Liit jätkuvalt Rail Balticut oma „lipulaevaks“ transpordi infrastruktuuride arendamise valdkonnas.
