Rail Baltica ühisettevõte RB Rail AS, mis tegutseb projekti kasusaajate – Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Läti Transpordiministeeriumi ning Leedu Transpordi- ja Sideministeeriumi – nimel, teatas 22. juunil 2023, et Euroopa ühendamise rahastuse mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) teise taotlusperioodi raames on ettevõttele eraldatud 928 miljonit eurot. Koos kolme Balti riigi riikliku kaasrahastusega ületab toetussumma 1.1 miljardit eurot, võimaldades läbi viia vajalikud tegevused infrastruktuuri kiireks arendamiseks, et ühendada Baltikumi piirkond ülejäänud Euroopaga.
Euroopa Komisjon valis 2022. aastal avaldatud projektikonkursi alusel esitatud 353 projekti seast välja 107 projekti, mis saavad Euroopa ühendamise rahastust (mis on ELi transporditaristusse tehtavate strateegiliste investeeringute rahastamisvahend) üle 6 miljardi euro ELi toetusi.
Rahastuse määramisel on prioriteediks seatud suuremad piiriülesed TEN-T põhivõrku kuuluvad raudteeühendused. Nende hulka kuuluvad Brenneri baastunnel, mis ühendab Itaaliat ja Austriat; Rail Baltica, mis ühendab kolme Balti riiki ja Poolat ülejäänud Euroopaga; samuti Saksamaa ja Šveitsi (Karlsruhe–Basel) ning Saksamaa ja Madalmaade (Emmerich–Oberhausen) vahelised piiriülesed lõigud. Üle 80% ELi rahalistest toetusest kasutatakse projektide toetamiseks, millega luuakse tõhusam, keskkonnahoidlikum ja nutikam üle-euroopalises transpordivõrgu (TEN-T) raudtee-, sisevee- ja mereteede võrgustik. Lisaks tugevdatakse projektidega ELi ja Ukraina solidaarsuskanaleid, mis on loodud Ukraina ekspordi ja impordi hõlbustamiseks.
Transpordivolinik Adina Vălean: „Rail Baltica projekt oli juba varasemalt prioriteet, nüüd on sellest kujunenud geopoliitiline vajadus – vajame vastupidavat transpordiühendust nii reisijatele kui kaubavedudele Balti riikidesse ja tagasi. Üleminek ühisele rööpmelaiusele on hädavajalik, et luua ühtne Euroopa raudteepiirkond, mis toob regiooni kiirrongid ja annab kodanikele uusi võimalusi reisimiseks Balti riikide ja ülejäänud Euroopa vahel. Baltimaad vajavad transpordis jätkusuutlikku alternatiivi, et mitte sõltuda vaid bussides ja lennukitest. Antud taotlusvooru raames saab Rail Baltica Baltimaade lõik 930 miljonit eurot. See on lisaks juba varasemalt saadud 1,2 miljardile eurole. Rail Baltica liinile Poolas eraldatakse täiendavalt 285 miljonit eurot.“
Kliimaminister Kristen Michal: “Rail Baltica loob juba president Lennart Meri ajal unistatud kiire ühenduse Euroopasse. See annab majandusele võimalusi, tõstab julgeolekut ning hoiab loodust ja kliimat, tuues kauba ja inimesed maanteelt rongidega liikuma. Saame Eestis põhitrassi ehitusega eeldatavalt tänavu algust teha – see on hea areng nii taristu- kui ka kliimavaldkonnas.”
„Tänavu on meie fookuses põhitrassi ehitusega alustamine kõigis Balti riikides, sealhulgas põhitrassile jäävate objektide ja nendega seotud taristurajatiste, juurdepääsuteede ehitamine. Oluliste teemana on laual ka piiriülese raudteeprojekti koostalitlusvõime. Praegu käib töö selle kallal, et joondada Baltikumi ülesed tegevused, mis aitaksid projekti tõhusamalt ellu viia ning hõlbustaksid õigeaegset otsuste langetamist. Lisaks oleme algatanud projekti tasuvusanalüüsi ja pikaajalise äriplaani koostamise – valmis peaksid need olema 2024. aasta sügiseks. See on ülioluline projekti majandusliku elujõulisuse hindamiseks, rahastuse kindlustamiseks ja projekti elluviimise optimeerimiseks,“ ütles juhatuse esimehe kohusetäitja ja tegevjuht Marko Kivila.
- aasta kolmandas kvartalis Euroopa Kliima, Infrastruktuuri ja Keskkonna Täitevameti (CINEA) ja Rail Baltica vahel sõlmitav rahastamisleping toetab erinevaid võtmetegevusi.
Nende hulka kuuluvad raudtee aluskonstruktsioonide, tsiviilehitiste, teenindus/juurdepääsuteede ja teeületuskohtade ehitamine mitmetes Rail Baltica raudtee Eesti lõikudes, nagu Loonest kunnii Alu, Harju/Rapla maakonna piir kuni Loone, Parila, Juula, Alu ristumised jt. Ülemiste – Soodevahe lõigul raudtee muldkeha-, tsiviilehitiste ja teenindus- ja juurdepääsu teede ehitus, ehitusjärelevalve teenused, samuti põhitrassi alla jääva maa omandamine ja sellega seotud protseduurid Eestis.
Lätis nähakse ette põhitrassi ehituskonstruktsioonide ja teede, sealhulgas aluskonstruktsioonide, tsiviilehitiste ning teenindus- ja juurdepääsuteede ehitamine. Riia rahvusvahelise lennujaama (RIX) põhitrassi lõikude osas aluskonstruktsioonide ja nendega seotud elementide ehitamine. Jätkatakse Riia keskvaksali ehitustöödega ning alustatakse Iecava infrastruktuuri hooldusdepoo ehituse esimese etapiga, samuti maade omandamise ja ehitusjärelevalve teenuste hankimisega.
Leedus kaetakse järgmisest rahastamislepingust saadud finantseeringu abil Kaunasest Läti piirini kulgeva põhitrassilõigu ehitus ning samuti maade omandamisega seotud protseduurid.
Horisontaalsed globaalse projekti tegevused hõlmavad konsolideeritud materjalihalduse tarnete tarnefaasi rakendamist, raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse raamistiku juurutamist, IT-taristu ja lahenduste juurutamise järjepidevust, Rail Baltica varioperaatori teenuste pakkumist jms.
„Tahaksin väljendada meie sügavaimat tänu ELi aktiivsele toetusele ja huvile Rail Baltica vastu, mis suurendab usaldust ja võimaldab meil järgida hiljuti vastu võetud Rail Baltica kohaletoimetamise programmis 2030 kirjeldatud globaalse projekti ajakavasid, et edendada jätkusuutlikku transporti, parandada piirkondlikku ühenduvust ja saada oluliseks militaarliikluse võimaldajaks,“ lisas Kivila.
Rail Baltica globaalse projekti jaoks soovitatav arvestatav rahastus lisandub olemasolevale üle 1,6 miljardi euro suurusele rahastusele, mis on Rail Baltica elluviimiseks tagatud Euroopa ühendamise rahastust ja riiklikust rahastusest. Koos hiljuti heaks kiidetud lisarahastusega on Rail Baltica jaoks tagatud ligikaudu 2,7 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastust ja riiklikest vahenditest. Rail Baltica CAPEXi hinnanguline suurus oli 2017. aastal 5,8 miljardit eurot.
Rail Baltica ülemaailmsele projektile soovitatud märkimisväärne finantseerimissumma lisatakse juba olemasolevale üle 1,6 miljardi euro suurusele finantseerimisele, mis on tagatud Rail Baltica elluviimiseks CEF-i ja riikliku rahastamise kaudu. Koos hiljuti heakskiidetud täiendava finantseerimisega on Rail Baltica saanud kokku umbkaudu 2,7 miljardit eurot CEF-ist ja riiklikust rahastamisest.
Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammiga rakendatakse Euroopa Liidu transporditaristupoliitikat, toetades investeeringuid transporditaristu ehitamisse või ajakohastamisse üle kogu Euroopa.