Rail Baltica projekti elluviimine hõlmab hulgaliselt olulisi uuringuid ja tööplaanide arendamist, mis tagavad efektiivsuse projekti strateegilise planeerimise ja elluviimise ajal ning samuti tulevikus, kui tuleb turul konkureerida teiste transpordivõimalustega . Allolevas tabelis on lühidalt selgitatud iga plaani tuuma ja olulisust Rail Baltica kontekstis.
Kõik kolm plaani täiendavad üksteist ja on omavahel seotud, käsitledes põhjalikult projekti erinevaid aspekte. Rail Baltica projektis on oluline leida ka taristu haldaja või haldajad ning just praegu on käimas projekti taristuhalduse uuringu hange, millele oodatakse osalejate pakkumisi.
| Äriplaan | Tegevusplaan | Turustamisplaan | |
| Mis see on? | Rail Baltica projekti pikaajaline strateegia elluviimisetapiks ja ärimudel tegevusetapiks (8 aastat).
See sisaldab seotud ettevõtete ja institutsioonide, sealhulgas ühisettevõtte elluviimisega tegelevate ametite ja taristu haldaja finantsplaane. Seda plaani uuendatakse igal aastal. |
Koostalitlusvõime, hoolduse korralduse ja liiklusvoo juhtimise uuring, mis tehakse vastavalt ajakohases tasuvusanalüüsis kajastatud liikluse mudelile. | Mitmesugused turustamis- ja turu-uuringud Rail Baltica projekti jaoks. |
| Miks seda vaja on? | Äriplaani eesmärgiks on pakkuda ühtne nägemus äri- ja finantsplaneerimisest, mis võimaldaks projekti eduka elluviimise. | Tegevusplaan tagab, et taristu tegevuskulud oleksid võimalikult väikesed ja reisiplaanid vastaksid kasutajate vajadustele. Tegevuste optimeerimine peab võimaldama Rail Baltica turuosa kasvamist. | Rail Baltica turustamise planeerimine saab alguse juba projekti esimestes etappides. See võimaldab tagada projekti majanduslikku potentsiaali ja hoida häid suhteid loodava taristu tulevaste kaubavedajatega. |
| Milliseid küsimusi see käsitleb? | Plaan koosneb üldisest turu-uuringust, projekti juhtimise mudelist, pikaajalisest strateegilisest plaanist ja projekti ärimudelist, teenuse ja kasumiaruande analüüsist, turunduspoliitika suundadest, kapitalimahutustest, rahastamiskavast, inventari ja maksudega seotud aspektidest, tulemusindikaatoritest ning riskide ja stsenaariumide analüüsist. | Analüüs hõlmab kõiki füüsilisi, tehnilisi, inim- ja organisatsioonilisi tegureid ning vahendeid, mis on vajalikud, et luua kõige tõhusam tootmisorganisatsioon rongiliikluse praktiliste elementide jaoks. Näiteks reisirongiteenuste jaoks: kõigi rongide sõiduplaanid, rongide tüübid, vagunite arv, tüüpiline transporditavate reisijate arv, sõidukiirus, jaamad, kus peatutakse jne, veduri- ja vagunidepood, hoolduse korraldus, vajalik personal, kasutatav tehniline varustus. | Analüüsitakse potentsiaalseid tooteid, teenuseid ja funktsioone, näiteks konteinereid, sõiduautode transportimist, õhu- ja raudteetranspordi ühendusi 1435 mm ja 1520 mm raudteevõrgu sünergia loomiseks, digitaliseerimist ja uuenduste kasutamist, e-kaubanduse logistikalahendusi, teiseste majanduslike eeliste soodustamise mitmesuguseid vorme jne. |
| Millal plaan koostatakse? | 2018. aasta esimesel poolel. | 2018. aasta teises kvartalis. | Esimest uuringut on kavas alustada 2017. aastal ja uurimistöö jätkub kuni 2020. aasta lõpuni. |
| Kus võidakse seda kasutada? Mis saab edasi? | Äriplaan on Rail Baltica projekti põhiline strateegiline dokument. Seda kasutatakse praktilise vahendina strateegilise, operatiivse ja finantstöö planeerimiseks. Mitmeid äriplaani järeldusi, näiteks teenuse perspektiivi arendamist, uuritakse lähemalt turustuskava raames. | Tegevusplaani jaoks tehtavate uuringute tulemusi kasutatakse tehniliste lahenduste täiustamiseks ja parandamiseks ning Rail Baltica rajamise planeerimiseks. Ühtlasi aitab see optimeerida investeeringuid ehitamise ajal. | Kava kohaselt määratlevad turustamisplaani jaoks tehtavate uuringute tulemused turustamise ja tootearenduse perspektiivsed valdkonnad. Kõigi uuringute järeldusi võib kasutada praktilistes pilootprojektides, mis viiakse läbi vahetult enne või pärast taristu ehitamist. Näiteks saab pilootprojekti abil uurida kättesaadavaid tehnoloogiaid konteineritranspordi taristu jaoks. |