Juunis toimus Rail Baltica projekti raames neli keskkonnamõjude hindamise avalikku arutelu, mis toimusid riigis kehtestatud eriolukorra tõttu veebikeskkonnas. “Ka sellisel moel koguda inimeste arvamusi on täiesti võimalik ja annab sisukaid tulemusi,” tõdes Rail Baltica projektiekspert Karmo Kõrvek.
Juunis toimus Rail Baltica lõikude „Ülemiste-Kangru,“ „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir,“ „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“ ning “Rapla ja Pärnu maakonna piir – Tootsi” ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programmide avalik arutelu. Kõik avalikud arutelud toimusid riigis kehtestatud eriolukorra tõttu elektroonselt.
Rail Baltica projektiekspert märgib, et igal kohtumisel osales keskmiselt 25 inimest, kes olid moel või teisel projektiga seotud, kas siis isiklikust või tööalasest huvist.
“Oodatult enim kõneainet ja huvi pakkus lõigu Ülemiste-Kangru keskkonnamõjude hindamise arutelu,” tõi Kõrvek välja. Ta lisas, et lõik algab Ülemiste terminalist ja läbib tiheda asustusega Rae valda, kus paiknevad mitmed elamualad ning kuhu tulevikus rajatakse järjest ka mitmeid uusi ettevõtteid.
“Ülemiste-Kangru 16 kilomeetri pikkune lõik kulgeb Tallinna linnast Kiili ja Rae valla piirini ning arusaadavalt annab trass praegusele piirkonnale selgelt uue näo”, lisas Kõrvek.
Enim küsimusi esitati keskkonnamõjude avaliku arutelude käigus kohalike peatuste paiknemise ja nende tehniliste lahenduste kohta, mis said küll vastuse aga on põhjalikumaks arutelu teemaks juba konkreetsete peatuste planeerimise ja projekteerimise faasis käesoleval aastal.