2016. aasta detsembris külastasid “RB Rail AS-i” töötajad Austria linna Innsbrucki, et vahetada kogemusi Brenneri baastunneli planeerimisosakonna esindajate Walter Echbaueri, Thomas Ganghofneri ja Romed Insamiga, kes vastutavad tunneli kasutuselevõtu eest. Brenneri baastunneli näol on tegu maailma pikima maa-aluse raudteeliiniga.
Kahesuunalist Brenneri baastunnelit, mis läbi Alpide kulgedes ühendab Austriat ja Itaaliat, peetakse maailma pikimaks raudteetunneliks. See 8-meetrise läbimõõduga tunnel on 55 kilomeetri pikkune ning selle maksumus ületab 8 miljardit eurot. Sarnaselt Rail Balticule toetab ka seda projekti suuresti Euroopa Liit. Tunnelit juhib Itaalia ja Šveitsi ühisettevõte ning igapäevast tegevust koordineerivad kaks ettevõtet, üks kummaski riigis.
Kohtumise käigus jagasid mõlemad pooled projekti planeerimise, kujundamise ja rakendamisega seonduvaid kogemusi. Nendel projektidel on palju ühist ning sellepärast pakume teile võimalust tutvuda kolme olulise tähelepanekuga, mille “RB Rail AS-i” meeskond kohtumiselt kaasa võttis ning mille suhtes ühiselt otsustati, et need on mõlemapoolse hiiglasliku taristuprojekti planeerimisel äärmiselt tähtsad.
Hoolikas planeerimine ja üksikasjalik ajaliin
Hiiglasliku taristuprojekti üheks nurgakiviks on üksikasjalik planeerimine, mille käigus kavandatakse iga pisemgi detail. Planeerimisel tuleb peale projektikulude arvesse võtta ka kasutegureid, riske ning tehniliste lahenduste ja üksikasjaliku ajaliini väljatöötamist, milles igale viivitusele järgneb tagajärg, mis mõjutab edasist kavandamist ja plaani teostamist. Otsustamisprotsessid on sageli keerukad ega kulge nii sujuvalt, kui planeeritud. Samuti võib projektis tekkida viivitusi objektiivsetel põhjustel, näiteks ettenägematutel tehnilistel põhjustel, millega tihtipeale kaasneb kulude suurenemine.
Brenneri tunneli kasutuselevõtt on edasi lükkunud juba üle 10 aasta ning praeguse ajakava järgi valmivad ehitustööd 2026. aastal. Viivituse põhjustasid suures osas ettenägematud tegurid, mis ilmnesid projekti rakendusfaasis. Maa-aluse mäestikutunneli ehitamisel ei ole võimalik ette teada, mis mäestikumassiivi all peitub ning ootamatute olukordade põhjal oli vaja algupärane tehniline lahendus täielikult ümber teha, sest selgus, et algselt planeeritud tehnoloogiaid ei ole võimalik kasutada.
Otse loomulikult ei ole ükski hiiglaslik taristuprojekt selliste ootamatuste eest kaitstud, kuid alati on võimalik sarnastelt projektidelt võtta üle parimaid kogemusi ja praktikaid.
Praegu ei ole ühtegi Rail Balticu projektiga samaväärset ettevõtmist, sest selles suures taristuprojektis osalevad esmakordselt kolm riiki korraga. Rail Balticu projekti näol on tegemist pretsedendiga koostöö valdkonnas ning antud projektis on tähtaegadel määrav roll.
Tasakaal seadusandluses
Kahe või enama riigi erinevate õiguspraktikate ja õigusliku aluse vahel tasakaalu leidmine on samuti oluline osa kõnealusest projektist. Vältimaks projekti takerdumist erinevatesse õiguslikesse takistustesse, on oluline välja töötada konstruktiivsed lahendused võimalike kompromiteerivate olukordade jaoks. Brenneri baastunneli projektis kasutasid osapooled nii Austria kui ka Itaalia parimaid praktikaid. Hädavajalik on oskus asju ette näha ja kaugele mõelda, projektile keskenduda ning arvestada üldsuse hüvangut ja huvisid.
Rail Balticu projekti väljakutse seisneb kolme riigi õigusliku aluse vahel tasakaalu leidmises, mis ei seisne vaid kõikide riikide huvide arvestamises ja projekti edenemise tagamises, vaid kohustab kõiki asjaga seotud osapooli tõlkima ka tohutul hulgal dokumente.
Kõige uuemad planeerimis- ja ehitustehnoloogiad
Taristuprojektid, mille planeerimisse ja rakendamisse on kaasatud laialdaselt erinevaid osapooli ja mida haldavad kaks või enam riiki, toodavad tohutus koguses teavet, mida on vaja kohe töödelda ja süstematiseerida, et neid projekti järgmistes etappides kasutada. Tulenevalt Brenneri baastunneli juhtkonna kogemusest tuleks hakata tarkvara Building Information Modeling (BIM) kasutama juba kavandamise etapis. BIM on protsess, mis hõlmab endas projekti füüsilise ja funktsionaalse iseloomuliku kujutise loomist ja haldamist ning selles on kogu informatsioon ja projekti andmestik elektrooniliselt kättesaadav (puudub printimisformaat), et hõlbustada projekti haldamist ja otsuste tegemist. BIM-is on võimalik luua kogu projektist täpseid digitaalseid kujutisi ja planeerimiseks ning ehitamiseks vajalikke kvaliteetseid ehitusdokumente, projekti jõudlust ette näha ja kulusid kalkuleerida.
Brenneri baastunneli juhtkond võttis BIM-i kasutusele projekti keskel, seega on tungivalt soovituslik Rail Balticu projektil alustada programmi kasutamist juba kavandamisfaasis, vältimaks tohutute andmemahtude töötlemisega kaasnevaid probleeme. BIM-i rakendamine on üks “RB Rail AS-i” prioriteete.