Rail Baltica on piiriülene projekt, mille edu sõltub võimest arendada projekti koos ja samas tempos kõigis Balti riikides. Eesti arengutega olete hästi kursis, vaatame siis, mida on Lätis ja Leedus saavutatud aastal 2020.
Enne jõule RAIT Faktum & Ariko poolt läbi viidud arvamusuuring kinnitab, et Eesti inimeste toetus Rail Baltica raudtee projektile on jätkuvalt kõrge, ulatudes 60 protsendini. Küsitletutest 82 protsenti on seisukohal, et kohalik rongiliiklus tõstab Rail Baltica regionaalset väärtust ja kaks kolmandikku saavad aru projekti positiivsest mõjust keskkonnale. Aitäh teile selle eest! Ka Lätis ja Leedus on Rail Baltica projektile rahva toetus kõrge ja arusaamine selle sotsiaalmajanduslikust tasuvusest tugev.
Sarnaselt Eestile ja Leedule alustati ka Lätis sel aastal reaalseid ehitustegevusi Rail Baltica raudtee tarbeks. Kui Eestis on valmimas esimene maanteeviadukt Tallinna ringteel Saustinõmme kandis ja Leedus toimub ehitus Kaunase ringraudtee ümberehitamiseks, siis Lätis alustati 17. novembril Riia keskjaamas raudtee juhtimissüsteemide ümberehitustöödega. Võib öelda, et Rail Baltica ehitus käib kõigis kolmes riigis.
Raudteeliini projekteerimine käib ja hankeid tuleb järjest juurde
Raudteeliini projekteerimine toimub nii Eestis kui Lätis terve raudteeliini ulatuses. Leedus on veel kaks lõiku, Kaunas kuni Leedu-Poola riigipiir ja Kaunas kuni Vilnius, kus viiakse läbi eriplaneeringu protseduuri, mille järel alustatakse eelprojekti koostamist. Vaatamata sellele võib öelda, et Leedu on esimene riik, kus raudteeliini ehitamiseks on hanked välja kuulutatud. Neli kahe-etapilist dünaamilist ehitushanget on välja kuulutatud Kaunasest Leedu – Läti riigipiirile suunduvale raudteeliini muldkehale ja ehitistele, Nerise jõe sillale (mis on projekti pikim sild), raudteele ning juurdepääsuteedele. Esimese kvalifikatsioonifaasi läbis Leedus kokku 25 ettevõtet, kõigil neil on võimalus nüüd osaleda teises etapis ja teha oma pakkumised vastavalt valitud hankele.
Maade ostmisega ollakse samuti Leedus esireas, sest Kaunasest üles Läti piirini on Leedu riik välja ostnud kogu raudteekoridori, mille eelplaneering on paika pannud. Lätis toimetatakse sarnaselt Eestile ja maade ostmine saab suurema hoo sisse siis kui põhiprojektid lähevad kinnitamisele.
Rahvusvaheliste-ja kohalike jaamade progress
Rahvusvaheliste raudteejaamade kohapealt on Lätis ehitushange teostatud Riia keskvaksali raudteeliini ümberehitamiseks, selleks on sõlmitud leping Belgia-Läti konsortsiumi Besix Rere grupiga. Kõige suurema väljakutse muidugi esitab sellel plaanile Daugava jõele uue silla ehitamine. Samuti on lõppenud hange Riia lennujaama juurde tuleva rahvusvahelise raudteevaksali ehitamiseks. Projekteerimise teostas sellele jaamale Itaalia, Slovakkia ja Läti ettevõtete konsortsium PROSIV ((Sintagma (ITA), Prodex (SVK), Vektors T (LVA)). Ehituse teostab konsortsium B.S.L. Infra, kuhu kuuluvad Austria ettevõte Swietelsky AG ning Läti ehitusettevõtted SIA Binders ja AS LNK Industries.
Leedus teostab Vilniuse linnavalitsus koos Leedu raudteega uuringut kuidas kaasajastada Vilniuse keskvaksalit. Rahvusvahelistest jaamadest Leedus Panevežyses on jaama planeering algatamisel, Kaunase jaama osas tegevusi veel ei toimu. Kohalikke jaamu on Lätis planeeritud kokku 16 ja Leedus 11, Eestis on see arv 12. Iga riik läheneb kohalikele jaamadele individuaalselt, kuid on selge, et Rail Baltica hakkab tulevikus lisaks kiirele rahvusvahelisele rongiteenusele pakkuma ka kiiret kohalikku rongiühendust.
Kaubajaamade edenemine
Kaubajaamade osas on Leedu viinud 1435 mm rööpmelaiusega raudtee Kaunase olemasolevasse kaubaterminali, Lätis on projekteerimise hange välja kuulutatud Salaspilsi kaubajaama projekteerimiseks. Eestis on Muuga ja Pärnu kaubajaamade projekteerimine juba käimas. Infrastruktuuri hooldusjaamade asukohas Lätis on hetkel väljaselgitamisel, kõigi eelduste kohaselt saavad need olema Skultes ja Iecavas. Veeremi hooldusjaam on esialgu planeeritud Jaunmarupe asulasse, samal ajal on Eestis veeremidepoo projekteerimisega juba alustatud. Leedus planeeritakse infrastruktuuri hooldusjaamad Palemonase ja Panevėžyse asulate lähedusse.
Rail Baltica on puuduolev lüli Euroopa transpordivõrgustikust
Rail Baltica opereerimisplaan (2018) vaatab rongide liikumist kuni Warsavini seepärast oleks tark ka ümber lükata väited, et Poolas rong liikuda ei saa või liigub teo sammul. Euroopa fondide kaasabil on Poola riik kaasajastamas olemasolevat raudteed ja tõstab kaubarongide liikumiskiiruse samale tasemele Rail Baltica trassiga 120 km/h, reisirongide kiiruseks Poolas planeeritakse 200 km/h (meil saab maksimumkiirus olema 234km /h, projekteerimiskiirus 249 km/h).
367 kilomeetrisest Rail Balticat hõlmavast raudteest Poolas on 102 kilomeetrit Warssavist kuni Czyzewni valmis. Järgmise 71 km pikkuse lõigu Czyzew-Bialystoc ehitamise tarbeks sõlmiti 2020 juunis 753 miljonit EUR maksev leping Poola Hiina konsortsiumiga (Przedsiębiorstwo Usług Technicznych Intercor Sp. z o. o. (Poola), Stecol Corporation (Hiina) ja Sinohydro Corporation Limited (Hiina)). Projekteerimistööd on lõpusirgel ja taotlused ehituslubade tarbeks töös ka Bialystok-Elk 100 km lõigul, viimase 94 km osas Elk – Trakiszki ehk Leedu piirini on uuringud maakonnaplaneeringute tarbeks käimas.
Helsinki Tallinna tunneli projekti edasi lükkamisega on Soome näiliselt Rail Baltica projektist eemal. Tegelikult on just Soome ettevõte tütarettevõte YIT Eesti see, kes lõpetab esimese ehitusobjekti Rail Baltica trassil, Saustinõmme maanteeviadukti. Samuti kinnitavad kohtumised Soome ettevõtjatega, et nad ootavad raudtee valmimist, et siis kiiremini oma kaupasid mandri Euroopasse saata või sealt läbi Muuga sadama Hesinkisse tuua. Soome ettevõtjad soovivad Rail Baltica abil oma ääremaa staatust leevendada. Ka Eestile toob 1435 mm rööpmelaiusega raudtee majanduse elavnemise, seda nii töökohtade, kaupade, turistide kasvu kui ka kliimamuutuste vähendamisele kaasa aitamise läbi.
