Rail Baltica ühisettevõtte RB Rail AS tellimusel on Hispaania taristukonsultatsioonifirma Ineco läbi viinud pöördelise uuringu võimaluste kohta maksimeerida sünergiat erinevate infrastruktuuriarenduste samaaegsest kasutuselevõtust Rail Baltica rohevälja raudteekoridoris. Uuring tugineb rahvusvahelisele parima praktika “Dig Once” filosoofial ning annab Baltikumi ja Euroopa ametiasutustele praktilisi soovitusi 800+ km pikkuse piiriülese raudteekoridori võimendamiseks, et koosluua ka muud sünkroniseeritud ja täiendavat infrastruktuuri piki tekkivat ühenduvuse selgroogu Kirde-Euroopas.
Uuring põhineb ulatuslikel rahvusvahelistel parima praktika võrdlusuuringutel, mis ulatub mobiilside ja kiudoptilise võrgu lahendustest raudtee megaprojektides Austraalias ja Iisraelis, rahvusvahelistest 5G juhtumiuuringutest kooperatiivse, ühendatud ja automatiseeritud mobiilsuse (CCAM) osas, Industry 4.0 ja Smart City arendustest ning taastuvate energiaallikate paigaldamisest piki raudteevõrke Hispaanias, Belgias, Soomes ja Austrias kuni elektrisõidukite infrastruktuuri lähenemisviisideni Põhja-Ameerikas, Šotimaal, samuti kaubaveo arendamise ja tööstusliku ühenduvuse põhimõteteni Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides. Kavandatud soovitused on täielikult kooskõlas ka ELi ambitsioonika „Fit for 55” rohelise ülemineku paketiga.
Rail Balticu strateegia- ja arendusjuht Kaspars Briškens ütleb kokkuvõtvalt: „Rail Baltic ei ole lihtsalt raudtee. See on põlvkondadevaheline võimalus luua Kirde-Euroopa jaoks uus mitme infrastruktuuriga piiriülese ühenduvuse selgroog. Lisaks uue multimodaalse transpordikoridori enda tarnimisele tuleb Rail Balticat kasutada ka „Dig Once“ platvormina, et pakkuda üheskoos digitaalse, energia ja tööstusliku ühenduvuse uut standardit – eeskuju, mida muud megaprojektid võivad tulevikus järgida Euroopas ja kaugemalgi.“
Praktilisi soovitusi antakse piiriüleste 5G mobiilsidevõrkude ja fiiberoptiliste selgroogvõrkude kasutuselevõtu valdkonnas (põhinevad neutraalsel vastuvõtulähenemisel), nutijaamade rakendamisel (sealhulgas nutilinna arengute toetamiseks), äärearvutustaristu kasutuselevõtul, taastuvenergia tootmislahenduste (sealhulgas päikese- ja tuuleenergia) paigaldamisel, veoalajaamade kasutamisel taastuvenergia ülekandmiseks elektrivõrku, elektrisõidukite infrastruktuuri arendamisel (nii aku- kui ka kütuseelementidel põhinev), samuti kapillaarühenduste ehitamisel Rail Baltica põhiliiniga, et hõlbustada juurdepääsu asjakohastele tööstus-, kaitse- ja/või logistikapiirkondadele. Lisaks taristulahendustele ja -funktsioonidele annab uuring ülevaate ka võimalikest tulevastest ärijuhtumitest ning soodustab sünergiaid erinevate rahastamisprogrammide vahel, et võimaldada täiendavat taristuarendust Rail Baltica megaprojekti elluviimisega.
Uuringu põhjaliku järelmeetmena algatab ja juhib Rail Baltica ühisettevõte RB Rail AS aktiivset koostööd asjaomaste partneritega, et edendada välja pakutud soovituste elluviimist. See hõlmab tihedat koostööd paljude avaliku ja erasektori sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa institutsioonidega, transpordi, digitaalse infrastruktuuri, energeetika, majandusarengu ja kaitse eest vastutavate ministeeriumidega Baltikumis, NATO partneritega, omavalitsustega, infrastruktuuriettevõtjatega, elektrivõrguoperaatoritega, telekommunikatsioonioperaatoritega, liikuvusteenuste pakkujatega, logistika- ja tööstuspiirkondade arendajatega, samuti teiste Rail Baltica koridori kõrval asuvate asjakohaste äriüksustega.
Täielik uuringuaruanne ja 20-leheküljeline kokkuvõte on kättesaadavad Rail Baltica Global Projecti kodulehel siin.