Lõpule on viidud kaheaastane imetajate, sealhulgas kiskjate seire, et töötada välja parim lahendus, kuidas loomad pääseksid ohutult teisele poole raudteerööpaid. Vastavalt looduskaitseagentuuri programmile rakendati ehituseelses etapis aastatel 2020–2022 eluslooduse seiret kõigis neljas Rail Baltica trassi lõigus Lätis. Lõigul Eesti ja Läti piirist Vangažini jälgiti imetajaid ka videokaameratega. Sel perioodil külastas vastavat piirkonda mitmesuguseid metsloomi, sealhulgas metssead, hirved, põder, karud, rebased, hundid, kährikud ja ilvesed, aga ka pisiimetajad nagu oravad, jänesed, nugised jt.
„Ligi 2 aastat kestnud seire käigus saadud andmed on olulised, et projekteerida uuele raudteele ohutud ülekäigurajad. Mõistes, kus ja kuidas imetajad maastikul liiguvad, saame välja töötada tõhusad lahendused, et leevendada oma mõju nendele liikidele,“ ütleb RB Rail AS-i ruumilise planeerimise ja keskkonnameeskonna juht Iveta Jēgere.
Projekteerimisetapi üks kohustuslikke protseduure on keskkonnamõju hindamine, mille käigus uuritakse erinevaid metsloomi mõjutavaid tegureid uue raudteeliini läheduses. Üks osa sellest on imetajate ja nende rändeteede ning pesitsusalade jälgimine, et töötada välja parim lahendus loomade ohutuks rändeks. Imetajate seiret on soovitatav läbi viia kolmes etapis: ehituseelne, ehitusaegne ja ehitusjärgne. Selline lähenemisviis hõlbustab andmete võrdlemist nende etappide lõikes, võimaldades tuvastada võimalikke muutuseid ja nende põhjuseid ning teha teadlikke otsuseid täiendavate meetmete kohta.
Rail Baltica projekteerimise käigus töötati välja ja kinnitati looduskaitseameti poolt imetajate seire programm Rail Baltica tulevase raudteetrassi lõigu ulatuses Läti territooriumil, mis määratleb seire liigid, nende eesmärgid, ülesanded ja metoodikad.
Suurte ja keskmise suurusega imetajate, sealhulgas suurkiskjate tõhusaks jälgimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Ehkki videokaamerad ja fotolõksud jäädvustavad olulisi andmeid, viivad eksperdid läbi ka uuringuid, kasutades kindlaksmääratud marsruute, et analüüsida sissetulevaid ja väljaminevaid radu, samuti kohalikke koridore ning toitumis- ja puhkealasid. Lisaks annab väljaheidete uurimine väärtuslikku teavet populatsiooni tiheduse ja koostise kohta. Neid uuringuid viiakse läbi kaks korda aastas – talvel, kui on tekkinud lumikate ja kevadel pärast lume sulamist, kuid enne taimestiku tärkamist. Sõltuvalt seiratavast liigist võib kasutada erinevaid tehnikaid, näiteks eemaldatava katuse või tagaseinaga spetsiaalselt disainitud pesakasti unihiirte populatsiooni tuvastamiseks.
Kaheaastase seire ja ekspertanalüüsi tulemused kinnitavad suurte ja keskmise suurusega imetajate liikumisradade asukohavalikut, tuvastades samas ka alad, kus on vaja kohandada truupe, et võimaldada väikestel imetajatel, näiteks saarmastel, liikuda teisele poole raudteed. Lõigul Eesti-Läti piirist kuni Vangažini on suurte ja keskmise suurusega imetajate rände hõlbustamiseks kavas ehitada kuus ökodukti ja üks viadukt. Praeguste hinnangute kohaselt rajatakse üle 870-kilomeetrisele raudteeliinile enam kui 40 suurt metsloomade läbipääsu – nii viadukte kui ka tunneleid.
Lisateave:
Kõige keskkonnasõbralikuma ja ohutuma transpordivahendina võib raudteel olla oluline mõju ökoloogilise jalajälje vähendamisele ning Rail Baltica eesmärk on pakkuda Balti regioonile jätkusuutlikku ja tõhusat transpordiliiki. Samal ajal on megaprojekti kavandamisel ja ehitamisel ülioluline minimeerida võimalikke kahjulikke mõjusid ökosüsteemi erinevatele aspektidele.
Transport on üks peamisi saasteallikaid Läänemere piirkonnas ja kogu ELis, rikkudes oluliselt õhukvaliteeti meie linnades ning ohustades ökosüsteemi ja inimeste tervist. Energiatootmise järel suuruselt teise kasvuhoonegaase tekitava sektorina tekitab see peaaegu veerandi Euroopa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Euroopa rohekokkulepe – ELi liikmesriikide ühine kohustus saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks – muudab lisaks teisele algatustele raudtee laialdasema kasutamise oma süsinikuneutraalsuse ja vähese heitega liikuvuse ambitsiooni nurgakiviks.
Pärast valmimist ei muuda Rail Baltica mitte ainult reisimist Baltikumis palju kiiremaks ja mugavamaks, vaid aitab oluliselt kaasa ka piirkonna kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Kirde-Euroopa kõige olulisema piiriülese raudteetaristu arendusena on Rail Baltica seadnud ambitsioonika eesmärgi töötada selle nimel, et saavutada käitamis- ja hooldusetapis null keskkonnamõju ning on juba 2018. aastal astunud olulisi samme selle visiooni terviklikuks programmiks muutmise suunas. Selle programmi eesmärk on laieneda kaugemale kasvuhoonegaaside heitkogustest, tegeleda igasuguste raudteeinfrastruktuurist tulenevate keskkonnamõjudega, sealhulgas taastuvenergia kasutamisega, keskkonnasäästlike ehitustööde korraldamisega, sealhulgas inimeste tervist mõjutavad tegurite nagu raudteemüra ja vibratsiooni taseme vähendamise ning keskkonnaressursside tarbimise üldise vähendamisega.