Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistas nõuetele vastavaks Rail Baltica Ülemiste-Kangru lõigu keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine võimaldab peagi alustada ka raudtee põhitrassi esimese lõigu ehitamisega.
Ülemiste terminalist Kangru alevikuni kulgev trassilõik on 15,8 kilomeetri pikkune ning raudteekoridor kulgeb seal peamiselt äri- ja tootmisalade ning perspektiivsete kompaktse hoonestusega alade vahel. Piirkonnas pole suuri metsaalasid või põllumajanduslikke piirkondi või maaüksusi, samuti ei jää raudtee mõjupiirkonda Natura 2000 alasid.
Rail Baltic Estonia keskkonnajuhi Roland Müüri sõnul on kõik tekkida võivad olulised keskkonnamõjud lähtuvalt keskkonnamõju hindamise järeldustest kas välditud, leevendatud ebaolulise määrani või kompenseeritavad. „Kui rääkida erinevatest meetmetest, siis näiteks raudteemüra vähendamiseks rajatakse lõigule ligi kolm kilomeetrit erinevaid müratõkkelahendusi – puidust või metallist müratõkkeseinasid ja pinnasvalle. Loomastiku liikumisvõimaluste tagamiseks on kavandatud lõigule üks ökodukt, samuti suurulukitele sobivates mõõtmetes altpääs, kuusteist väikeloomadele mõeldud truupi ja tunnelit. Lisaks rajatakse kolme raudteega ristuva viadukti serva roheribad,“ loetles Müür.
Keskkonnamõju hindamise aruanne seab ka ehitustegevuse läbiviimisele olulised tingimused – linnustiku kaitseks raadatakse trassile jääv mets väljaspool lindude pesitsusaega ning vajadusel rakendatakse ajalisi piirangud ka ehitustegevusele. Lisaks tuleb tagada ehitustegevuse käigus mõjualasse jäävate kaevude veetase ja kvaliteet ning vedada ja ladustada ehitusmaterjale viisil, mis viivad tolmu leviku miinimumini.
Meetmete elluviimist ja meetmete tõhusust kontrollitakse kogu ehitusperioodi ning ka tulevase raudtee kasutusperioodi vältelt kohustuslike seiretega.
Arvestades keskkonnameetmete suurt hulka ja projekti keerukust, koostab Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnameetmete haldamiseks iga hinnatava lõigu osas vastava keskkonnakorralduskava. Keskkonnakorralduskavasse kantakse nii loa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui arendaja vabatahtlikult seatud keskkonnameetmed. Keskkonnakorralduskava uuendatakse regulaarselt (kas kord aastas või tihedamini vastavalt projekti olulistele arengutele) lisades või täpsustades meetmeid vastavalt keskkonnainfo muutumisele või muude täienenud teadmiste tekkele.
Rail Baltica Eesti osa keskkonnamõjude hindamine toimub paralleelselt põhitrassi projekteerimisega. Olulised mõjuvaldkonnad, mida KMH käigus hinnatakse: elusloodus, müra, energiakasutus, kultuuripärand, välisõhk pinna- ja põhjavesi jne.
Mõjude hindamise algatamise taotles RB Rail AS Eesti filiaal omal initsiatiivil 2019. aasta alguses.
Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga. Rail Baltica trassil hakkavad liikuma ka regionaalrongid.
Rail Baltic Estonia on Rail Baltica raudtee arendaja Eestis ja tulevikus selle raudtee Eesti osa taristu haldaja.