„Rail Baltica projekt toob võimalusi ja kasu piirkonna elanikele juba projekteerimis- ning ehitusetapis,” sõnas RB Rail AS tegevjuhi ja juhatuse esimees Timo Riihimäki Rail Baltica Global Forum osalejatele 3. aprillil Vilniuses. „Globaalsed megatrendid nagu linnastumine, digitaliseerumine ja keskkonnateadlikkus toetavad Rail Baltica projekti edasiarendamist, mille eesmärk on luua efektiivne transpordilahendus reisijatele ja kaubaveole, aidates piirkonnal toime tulla kliimamuutustega ka pikemas perspektiivis.”
Kaks päeva kestev Rail Baltica Global Forum toob kokku tööstuse spetsialistid, tippjuhid, poliitiliste otsuste langetajad, tarnijad ja raudtee-eksperdid, et koos arutleda Rail Baltica projekti tuleviku üle. Oodata on üle 700 osaleja 302-st ettevõttest, kes esindavad 30 riiki. Seega on tegemist kõige suurejoonelisema rahvusvahelise raudteetööstuse üritusega Baltikumis.
Leedu peaminister Saulius Skvernelise sõnul sõltub Rail Baltica edu eelkõige riikidevahelisest koostööst. „Leedu on pühendunud koostöö arendamisele oma naaberriikidega ja õnnitleme Soomet projektiga liitumise puhul. Poola toetus ja Soome osalus on märkimisväärselt muutnud Rail Baltica tähtsust Põhja-Baltikumi transpordiarterina. Soovin tänada meie koostööpartnereid ja julgustada neid üksteist toetama, et koos projekti ühised eesmärgid saavutada,“ sõnas ta.
Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei sõnul täidab Rail Baltica projekt mitmeid Euroopa liikuvuspoliitika eesmärke, ühendades Euroopa Liidu ida ja lääneosa. „Äärealade ühendamine keskusega; ühendusteede loomine liikmesriikidele; kaubaveo viimine maanteelt raudteele ja jätkusuutlike transpordikoridoride toetamine on olulised eesmärgid, mis ühtivad Rail Balticaga. Seetõttu on Euroopa Komisjon pühendunud projekti edasiarendamisele ning seni on meie kaasamine olnud intensiivne ja proaktiivne,“ lisas ta.
Forumi esimesel päeval vaadatakse lähemalt reisijate, kaubaveo ja piirkondliku arengu potentsiaali ning keskendutakse majanduslike, poliitiliste ja rahastusküsimuste arutamisele. Samuti tõstatakse teemad, mis puudutavad rahastust tulevikus, taristu haldamist ning Poola ja Soome projekti kaasamist projekti.
TEN-T programmi Põhjamere-Läänemere koridori koordinaator Catherine Trautmann rõhutab, et kaasaegne infrastruktuur on läbi aegade olnud üheks peamiseks määrajaks rahvuste jõukuse ja konkurentsivõime osas. „Sellega seoses on eriti oluline investeerida kiirraudteede infrastruktuuri, mille panus makromajandusse on tohutu,” ütles ta.
Foorumi käigus sõlmiti ka esimene põhiprojekteerimise leping Kaunas-Ramygala lõigu jaoks Leedus. Allkirjastamisel osalesid Hispaania projekteerimisettevõtte IDOM tegevjuht Mr Alvaro Rey ja Timo Riihimäki ning Ignas Degutis ühisettevõttest RB Rail AS. Tegemist on olulise verstapostiga, mis tähistab Rail Baltica põhiliini projekteerimise algust Leedus.
Foorumi käigus jagatakse informatsiooni projekti rahastamisest ja toimuvad arutelud taristu haldamise osas. Sõna võtavad Soome ning Poola esindajad ja programm jätkub teisel päeval ettekannetega kahel laval.
Ürituse teine päev keskendub projekti tehnilistele aspektidele – 2019. aasta hangetele, läbiviidud uurimistöödele ja projekti põhiprojekteerimisele. Arutelupaneel juhtivate raudteetööstuse ettevõtetega annab sissevaate suuremahuliste taristuprojektide arendamisele.
Täiendav info ürituse kohta ja otseülekanne foorumilt on leitav Rail Baltica Global Forumi koduleheküljelt.