Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistas Rail Baltica raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande nõuetele vastavaks, mis viib lähemale trassilõigu ehitamise algusele.
Mõjude hindamise algatamist taotles RB Rail AS kohalik filiaal omal initsiatiivil 2019. aasta alguses. Nüüd veidi enam kui kolme aasta pikkuse töö tulemusena on valminud järgmine keskkonnamõjude hindamise aruanne, mis on järjekorras kolmas. Keskkonnamõjude hindamise aruanne kinnitati Harju maakonna, ligi 19 km pikkusel lõigul Kangrust kuni Harju ja Raplamaa piirini. Raudteelõik kulgeb Kiili ja Saku vallas Kangru aleviku juures üle Viljandi maantee lõuna suunas kuni maakonna piirini. Trass jääb Männiku raba idaserva, ületab Tallinna ringtee ning jätkub Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinn-Viljandi raudteetrassi vahel kultuurmaastikus.
Rail Baltic Estonia keskkonnajuhi Kärt Mae sõnul tuleb arvestades projekti keerukust võtta kasutusele mitmed keskkonnamõjude leevendamise meetmed. „Kuigi kavandatavale raudteelõigule ega selle mõjualasse ei jää kaitse- ega hoiualasid, on projekt mastaapne ja nõudlik. KMH aruande kohaselt on projektiga kaasnevad mõjud kas välditud, leevendatud või kompenseeritavad,“ märkis Mae.
„Nii näiteks puudutab trassilõik neljas kohas rohevõrgustiku koridori, millest suurim on Tallinna ümbruse roheala koos tiheda liikluse ja maanteedega. Samuti jäävad piirkonda Männiku, Raku ja Tammemäe karjäärijärved ning raudteetrass lõikub kahes kohas Vääna jõega, mis on selles piirkonnas loomade liikumisteede seisukohast kõige olulisem vooluveekogu,“ lisas keskkonnajuht.
Raudteel on oluline barjääriefekti mõju loomastiku elupaikadele ning see nõuab leevendavate meetmete rakendamist nii ehitus- kui ka kasutusaegselt. Antud lõigus on kavandatud viis suurulukite läbipääsu (kolm ökodukti, suur läbipääs Kurna oja ääres, Vääna jõe sild) ja mitmed väikeimetajate ning kahepaiksete pääsud.
Müra leevendamise vajaduse kaardistamiseks koostati hinnangute alusel mürakaardid, kus on analüüsitud siseriiklike nõuete ja prognoosimudeli tulemuste võrdlust. Kohtades, kus tuvastati võimalik mürataseme ületamine, on projekteeritud vajalike gabariitidega müratõkkerajatised.
TTJA hinnangul on KMH aruanne asjakohane ja piisav ehitusloa andmiseks. Ehitustegevusel tuleb aluseks võtta põhiprojekti lahendust, sealhulgas KMH tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid meetmeid. Meetmete elluviimist ja tõhusust kontrollitakse kogu ehitusperioodi ning ka tulevase raudtee kasutusperioodi vältel kohustuslike seiretega.
Rail Baltic Estonia koostab keskkonnameetmete haldamiseks iga hinnatava lõigu osas vastava keskkonnakorralduskava. Keskkonnakorralduskavasse kantakse nii loa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui arendaja vabatahtlikult seatud keskkonnameetmed. Keskkonnakorralduskava uuendatakse regulaarselt lisades või täpsustades meetmeid vastavalt info muutumisele.
Raudteelõigu ehitamise hange on kavas välja kuulutada käesoleva aasta teises pooles.
Rail Baltica keskkonnamõjude hindamine toimub paralleelselt praegu käimasoleva põhitrassi projekteerimisega. Olulised mõjuvaldkonnad, mida KMH käigus hinnatakse on elusloodus, müra, energiakasutus, kultuuripärand, välisõhk ning pinna- ja põhjavesi. Esimene, ehk Rail Baltica Ülemiste-Kangru lõigu KMH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks 2022. aasta juuli lõpus ning teine, Harju-Rapla maakonnapiirist Hagudini kulgev lõik septembris. Kogu Rail Baltica Eesti trassiosal koostatakse kokku kaheksa keskkonnamõjude hindamise aruannet.