Rail Baltica ühisettevõte RB Rail AS allkirjastas 194 250 euro suuruse lepingu rahvusvahelise konsortsiumiga, mida juhib Ramboll ning kuhu kuuluvad Gottlieb Paludan Architects, Soini&Horto Architects, Realidea Ltd. ja Ardenis Consult. Tegemist on tuntud Põhja-Euroopa infrastruktuuri arendusekspertide ja arhitektide meeskonnaga, kes koondavad Euroopa piiriülese megaprojekti Rail Baltica jaoks soovitused, kuidas arendada pikaajalist väärtust Rail Baltica seitsmes rahvusvahelises raudteejaamas. Lõpparuande valmimise tähtaeg on 2021. aasta lõpp.
Uuringu eesmärk on luua koos oluliste huvirühmadega soovituste kogum, kuidas edendada seitset Rail Baltica rahvusvahelist raudteejaama – Tallinna Ülemiste, Pärnu, Riia raudteejaam, Riia rahvusvaheline lennujaam, Panevėžys, Kaunas ja Vilnius –, muutes need multimodaalsete ühenduste pakkujateks ning olulisteks arengumootoriteks nii lähiümbruse kui ka kaugema piirkonna jaoks.
Uuring põhineb edukamate Euroopa ja ülemaailmsete multimodaalsete transpordikeskuste parimate kogemuste võrdlusel, et mõista peamisi tegureid, mis loovad sotsiaal-majanduslikke väärtuseid kõikides olulistes mõõtmetes: ruumiline, funktsionaalne, kaubanduslik, tegevus- ja juhtimissüsteem – nii jaamades kui ka vahetus läheduses olevas linnakeskkonnas, samuti laiem liikuvusele orienteeritud arenguökosüsteem. Uuringus vaadeldakse ja analüüsitakse kõiki olemasolevaid arengukavasid/algatusi, nii avalikke kui ka eraõiguslikke, jaamapiirkondades ja nende ümbruses.
Kõigi oluliste huvirühmade kaasamiseks kogutakse uuringu tegemisel sisendit mitmetelt osapooltelt, sealhulgas omavalitsustelt, ühistranspordioperaatoritelt, liiklusasutustelt, valitsusvälistelt ja ühiskondlikelt organisatsioonidelt ning erasektori kaubandus- ja kinnisvaraarendajatelt.
RB Rail ASi strateegia ja arendusosakonna juhataja Kaspars Briškens märgib: „Paljud kuulsad jaamade arendusprojektid – Utrechtist Viini, Pariis-Austerlitzist Helsingi-Pasilasse – on näidanud, et kaasaegsed multimodaalse liikuvuse vajadused võivad olla ambitsioonikate muudatuste keskmes, mis kujundavad ümber linnamaastikke, parandavad elukeskkonda ja avavad uusi pikaajalisi arengukatalüsaatoreid, samuti jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse põhimõtteid. Rail Baltical on seitse sellist võimalust. Me võlgneme järgmistele põlvkondadele, et me kasutame need ära.”
„See uuring teeb kindlaks võimalused, kuid rakendamine sõltub väga palju huvirühmadest ja olulistest osapooltest, mitte ainult Rail Baltica projekti elluviijatest. Julgustame kõiki huvirühmi aktiivselt osalema maailmatasemel soovituste väljatöötamises ja seejärel nende koordineeritud rakendamise tagamises,” ütleb Rail Baltica ühisettevõtte RB Rail ASi tegevjuht ja juhatuse esimees Agnis Driksna.