Täna, 30. aprillil toimus kohtumine Pärnumaa kohalike omavalitsuste esindajate, ärikogukonna ja Rail Baltica meeskonna vahel. Arutleti teostatavusuuringu tulemuste üle, mis puudutavad võimaliku kaubaterminali rajamist Pärnusse. Uuringus tuvastati kaubaterminali potentsiaalseid kasutajad, analüüsiti kaubavoogusid ja suundi, kuid hinnati ka projekti majanduslikku võimekust. Lisaks toodi uuringus välja võimalikud asukohad kaubaterminali rajamiseks ja määratleti peamised nõuded ruumi, paigutuse, funktsioonide ning seadmete kohta.
Ennustatavad kaubavood, lastitüüp ja suunad
Pärnu on muutunud oluliseks keskuseks tööstusharudele, kus esineb nõudlus raudteekaubaveo järele seoses puidutoodete, mööbli, tekstiili ja turba ekspordiga. Statistikaameti andmete kohaselt ning kohalike ettevõtetega läbiviidud intervjuude põhjal tulid esile peamised kaubaveo sihtkohad, mille hulgas olid Benelux liidu riigid Belgia, Holland ja Luksemburg, samuti Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ning Lõuna-Euroopa. Uuringu käigus aastaks 2026 modelleeritud kaubavoogude liikumine kaubaterminali kaudu ennustab nõudlust 10-14 rongile nädalas.
Avab uusi võimalusi tööstusele ja logistikateenuste pakkujatele
Kaubaterminali rajamine Pärnusse võimaldab otsest ühendust Kesk-Euroopa turgudega. Uuringu tulemuste põhjal on raudteetransport konkurentsivõimeline maanteetranspordiga läbides keskmise pikkusega vahemaid ning millel on pikemaid vahemaid läbides maanteetranspordi ees eelis. Tänu rongide liikumiskiirusele on näiteks Saksamaale, Duisburgi linna võimalik jõuda Pärnu kaubaterminalist veidi üle 40 tunniga. Teenides aja ja kulude kokkuhoiu pealt lisatulu, võimaldab see tööstusettevõttetel turule kiiremini siseneda.
Võrreldes maanteetranspordiga on raudteetransport kordades turvalisem. Seetõttu eelistatakse raudteetransporti eelkõige transportides suuremahulisi ja ohtlikke kaupu.
Kasulik ühiskonnale
Kasu ühiskonnale on nii keskkonnaalane, sotsiaalne kui ka majanduslik. Uuringu raames teostatud modelleerimise põhjal võib eeldada, et Rail Baltica tulekuga väheneb maanteedel märgatavalt veoautode hulk ja ühes sellega nende kasutamisest tulenev müra.
Samuti on statistiliselt tõestatud, et raudteetransport on võrreldes maanteetranspordiga palju turvalisem. Vähendades liiklustihedust maanteel aitab raudteetranspordi eelistamine ära hoida nii raskeid kui ka surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi.
Täiendavate transpordivõimaluste tekkimisest võidab ka piirkonna majandus. Seda tänu uute väärtusahelate tekkimisele, mille loomine saab võimalikuks läbi kombineeritud kaubaveoteenuste. Terminaliga ja kaupade ümberlaadimisega seonduvad tegevused ning täiendavate transporditeenuste pakkumine võimaldavad lisaks üldisele logistika- ja tarneahela täiustamisele laiendada märgatavalt majanduslikke võimalusi.
Seoses kaubaterminali rajamisega tekib ennustatavalt 13 uut töökohta. Sealjuures loob terminal soodsa pinnase kohalike ettevõtete arenguks.
Võimaliku kaubaterminali maksumus
Esialgse hinnangu järgi on kaubaterminali rajamise maksumus 40-65 miljonit eurot. Lõplik maksumus sõltub sellest, millise uuringus välja pakutud lahenduse kasuks otsustatakse. Summa sisaldab maade ostmise ja ettevalmistamise, kaevandamiste, raudteerööpmete ning -teedega seotud kulutusi. Samuti ladustamisalade ehitamiseks ja käitlemiseks vajaminevaid kulutusi.
Järgmised sammud
Pärnu kaubaterminali ruumilise planeerimise ja eelprojekti koostamisega teeb algust Rail Baltic Estonia OÜ 2019. aasta viimases kvartalis. Kaubaterminali ehitamisega saab edasi liikuda pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Ehitusetapi rahastust planeeritakse taotleda järgnevate taotlusvoorude käigus Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF). Uus kaubaterminal valmib hiljemalt Rail Baltica liini esimese tegutsemisaasta alguseks.
Uuring valmis kahe raudteealase konsultatsiooni- ja inseneeriaettevõtte – CIVITTA (Eesti) ja Railistics (Saksamaa) – koostöös ning on kättesaadav siit.