Rail Baltica kuulutab välja 2025. aasta hankekava

Rail Baltica annab potentsiaalsetele tarnijatele ja partneritele ülevaate käimasolevatest ja eelseisvatest hanketegevustest, et hoida neid kursis 2025. aasta hankekavadega.

Hanked keskenduvad olulistele teenustele, mis aitavad kaasa Rail Baltica projekti edenemisele, hõlmates muuhulgas pealisehitiste ehitamist, keskkonnahinnanguid ning infrastruktuurielementide ja rajatiste projekteerimistöid. Mitmed hanked on juba algatatud, sealhulgas Soodevahe-Muuga ja Rail Baltica Muuga kaubaterminali projekteerimine (II etapp), Lemme jõe raudteesilla projekteerimine ning Loigu, Treimani ja Piiri ökoduktide projekteerimine. Lisaks on käivitatud Pärnu-Kabli keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise hange, siseauditi teenuste hange aastateks 2025-2026 ning muud hanked, mis toetavad projekti elluviimist kõigis kolmes Balti riigis.

RB Rail’i hangete osakonna juhataja kohusetäitja Aiga Benfelde tõstis esile turu kaasamise olulisust eelseisvas hankeprotsessis. Ta rõhutas, et enam kui 400 ettevõttega võrgustikus on turuga varajane ja ennetav suhtlemine äärmiselt oluline: „Avatud suhtlus ja koostöö potentsiaalsete partneritega on eduka hanketulemuse saavutamiseks võtmetähtsusega. Rail Baltica meeskond on pühendunud turuga suhtlemisele juba enne ametlikku hankeprotsessi, tagades läbipaistvuse igas etapis. Kutsume kõiki kvalifitseeritud ja huvitatud ettevõtteid üles ühendust võtma ning võimalikke koostöövõimalusi uurima.”

Põhjalikuma ülevaate eelseisvatest hangetest, sealhulgas hankijate ja hangete eeldatavate alguskuupäevade kohta leiate Rail Baltica ametlikult veebisaidilt: Rail Baltica hanked.

2024. aasta november oli Rail Baltica jaoks oluline verstapost – Euroopa ühendamise rahastust saadi täiendavalt 1,4 miljardit eurot. Kokku on projektiga praeguseks tagatud üle 4 miljardi euro, millest kuni 85% abikõlblikest kuludest rahastab Euroopa Ühenduse Rahastu ja ülejäänud summa kaasrahastavad Balti riigid. Sel aastal plaanib projekt rahastamist veelgi suurendada, taotledes täiendavalt üle 300 miljoni euro. Samal ajal uuritakse aktiivselt alternatiivseid rahastamisvõimalusi, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlust.