Praeguse plaani kohaselt hakkaks kiirrongid Balti riikide pealinnade vahel väljuma iga kahe tunni tagant.
Rahvusvahelised reisirongid
Rail Baltica kiirrongid Tallinnast nii Varssavisse kui ka Vilniusesse hakkavad väljuma hinnanguliselt neli korda päevas. Eelduste kohaselt kasvab päevaste väljumiste arv mõlemal suunal kümne tegutsemisaasta vältel kuni kuue väljumiseni päeva kohta. Lisaks sõidab Vilnius-Kaunas-Varssavi liinil kuni kümme rongi päevas. Võttes kokku eelmainitu hakkaks Rail Baltica pakkuma kiiret raudteeühendust Balti riikide pealinnade vahele kurseerima plaanitud rongidega ja tehes seda iga kahe tunni tagant.
Lisaks päevastele reisirongidele sisaldab projektsõiduplaan ka kahte öörongi liinidel Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi-Berliin ning Vilnius-Kaunas-Varssavi-Berliin. Sel viisil tekib reisijatel võimalus kasutada öist uneaega liikumiseks ja jõuda rongiga juba järgmisel hommikul kaugematesse sihtkohtadesse Euroopas.
Samuti on reisijatel võimalik sõita Riia Keskraudteejaamast Riia rahvusvahelisse lennujaama ligikaudu 10 minutiga. Seejuures on minimaalseks väljumiste sageduseks üks rong iga poole tunni järel.
Kiirrongide väljumissagedus põhineb eeldataval reisijate nõudlusel, mida võeti arvesse Rail Baltica liiklusgraafiku koostamisel aastateks 2026-2056. Kava on koostatud konsortsiumi poolt, kuhu kuulusid Saksamaa ettevõtted ETC Gauff Mobility GmbH ja Institut für Bahntechnik GmbH ning Taani konsulteerimisfirma COWI A/S. Liiklusgraafiku koostamisel kasutati integreeritud lähenemist, mille puhul lähtuti rongide ajagraafiku välja töötamisel turunõudlusest.
„Liiklusgraafik annab selge indikatsiooni pikema perioodi kohta ehk sellest, kuidas Rail Baltica taristu võimaldab ka pikas perspektiivis vastata erinevat tüüpi rongiteenuste nõudlusele turul. Ühtlasi on see aluseks sellele, et Rail Baltica rööbasteed leiaksid alates esimesest päevast võimalikult efektiivset rakendamist. Lisaks annab liiklusgraafik kindlustunde, et Rail Baltical on ruumi pärast esmast kasutuselevõttu suurendada järjepidevalt reisijate- ning kaubaveo teenuste hulka,” sõnab Jean-Marc Bedmar, RB Rail AS üksuse Systems & Operation juht.
Kaubarongid
Plaani kohaselt liigub Rail Baltica raudteerööbastel maksimumkiirusel kuni 120 km/h igas tunnis 2-3 kaubarongi, rongide arv varieerub raudteelõiguti. Rongide hinnanguline teljekoormus on seejuures kuni 25 tonni ja pikkus kuni 1050 meetrit. Kaubaveo hõlbustamiseks Rail Baltica trassil luuakse kolm suuremamõõdulist multimodaalset kaubaterminali – Eestis Muugale, Lätis Salaspilsi ning Leedus Palemonasesse.
Kava kohaselt saab kuni 80% Rail Baltica trassil liikuvates kaubarongidest olema multimodaalset tüüpi. See tähendab, et transporditavat kaupa saab hõlpsalt liigutada maanteedelt raudteele, vähendades oluliselt õhu saastumist ja liiklusummikuid. Lisaks tekib võimalus suurendada märgatavalt üldist liiklusohutust.
Siseriiklikud rongid ja rongiliiklus naaberriikidesse
Liiklusgraafiku välja töötamise raames lisati uue mõõtmena graafikusse lisaks teistele rongitüüpidele regionaalsed reisirongid ja töö tulemusena on välja toodud regionaalse rongiliikluse arendamise potentsiaal kõigis kolmes Balti riigis. See tähendab, et Rail Baltica raudteed saab lisaks rahvusvahelisele rongiliiklusele kasutada ka regionaalsete rongiühenduste pakkumiseks, tuues seeläbi kiire (Rail Baltica maksimaalseks regionaalrongi kiiruseks plaanitakse 200 km/h) ja puhta transpordiviisi erinevatesse piirkondadesse terve Rail Baltica koridori ulatuses.
Näiteks tuleb tööst välja arvestatav nõudlus regionaalrongiteenuse järele lõikudel: Bauskast Riiga, Salacgrivast Riiga, Pärnust Tallinnasse ning Marijampolest läbi Kaunase Vilniusesse. Ühtlasi toob liiklusgraafik uue mõõtmena välja võimaluse reisida sama regionaalrongiga ilma rongi vahetamata naaberriikides asuvate sihtkohtade vahel, näiteks Marijampolest Riiga või Tallinnast Riia lennujaama. Regionaalse rongiliikluse rajamise võimalusi Rail Baltica raudteele arutatakse üksikasjalikumalt edasisel koostööl Balti riikide transpordiministrite ja kohalike omavalitsustega. Oluline on märkida, et regionaalse rongiliikluse toomine Rail Baltiga raudteele nõuab täiendavaid uuringuid ja valitsuste otsuseid.
Lähemalt liiklusgraafikust
Liiklusgraafik on välja töötatud tuginedes laiapõhjalistele uuringutele, milles on analüüsitud nii reisijate- kui kaubaveo nõudlust Rail Baltica raudteekoridoris. Andmete põhjaliku analüüsimise tulemusena on koostatud sõiduplaanid ja määratletud taristule liikuma kavandatud rongitüübid. Lisaks kirjeldab uuring kasutatavat veeremit, märgib soovituslikud asukohad taristu ja veeremi hooldusrajatistele ning sisaldab plaani rööbasteede plaanitud konfiguratsioonist. Liiklusgraafiku koostamise põhjal saadud andmeid rakendatakse Rail Baltica projekti edasiarendamisel ja taristu detailsel projekteerimisel.