Sel nädalal sõlmitud koostöölepinguga on nüüdseks sõlmitud kõik Rapla maakonda puudutavad Rail Baltica kohalike peatuste rajamisega seotud koostöölepingud. Juba varem on maakonna piires koostöölepingud sõlmitud Kohila ja Kehtna vallaga Kohila ning Järvakandi peatuste arendamise osas.
Rahvaarvu erinevust ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Baltica kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed ja parklad. Rapla peatusesse on planeeritud ka suur, nn landmark tüüpi jaamahoone ehk kolmest lahendusest on valitud mastaapseim.
Vastavalt lepingule on Rail Baltic Estonia ülesandeks korraldada Rail Baltica kohalike peatuste jaamahoonete, välialade, parklate, valgustuse, bussipeatuste ja juurdepääsuteede rajamine.
„Rail Baltica Rapla jaam saab olema Eesti üks uhkema väljanägemisega rongijaamu ning kuigi rahvusvahelised kiirrongid Rapla jaamas peatuma ei hakka, on Rail Baltica opereerimisplaanis viidatud võimalusele, et tulevikus võiks kuni 200km/h liikuva kohaliku rongiga, mis ka Raplas peatub, sõita Riia linnani. Igal juhul olen kindel, et Rail Baltica raudteest ning kohalikust peatusest, mis võimaldab tulevikus kiiremaid ja paremaid ühendusi, võidavad paljud Rapla valla inimesed,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.
„Loodan, et siinne Rail Baltica peatus annab tulevikus Rapla vallale uue arenguhoo, kasvatab meie elanikkonda, on kasuks meie ettevõtjatele ja kutsub siia külalisi,“ sõnas Rapla valla poolt lepingu allkirjastanud vallavanem Meelis Mägi.
Kuna tulevane Rail Baltica raudtee Rapla linna ei läbi, jääb ka peatus keskusest mõnevõrra eemale, kuid ei ole linnasüdamest oluliselt kaugemal kui tänane, Türi ja Viljandi suuna ronge teenindav raudteepeatus. Raudteega koos ehitatakse välja ka kõik juurdepääsuteed.
Rail Baltica kohaliku peatusega seotud raudteeinfrastruktuuri ehk raudtee ja ooteplatvormi projekteerimine ja ehitamine ning hilisem hooldus teostatakse Rail Baltic Estonia poolt vastavalt Rail Baltica projekteerimise juhendis määratud lahendusele. Kohalike peatustega seotud jaamahoone ning kohalikku peatust teenindavate rajatiste, näiteks juurdepääsuteed ja parklad, planeerimine, projekteerimine ja ehitamine viiakse baaslahenduse ulatuses läbi samuti Rail Baltic Estonia poolt.
Rail Baltic Estonia ja Rapla vallavalitsuse sõlmitud koostöölepingus on võetud eesmärgiks rajada kohalikud peatused raudtee põhitrassiga samas ajaaknas, mis võimaldab regionaalsete rongide opereerimisega alustada raudtee põhitrassi valmimisel.
Detailplaneeringu koostamine ja projekteerimine lähevad lahti sellel aastal. Eesmärk on ehitusluba saada hiljemalt 2023. aasta lõpuks.
Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostöös kohalike omavalitustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut tulevikus laiendada, näiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada või parkimiskohti juurde luua. Igasse peatusesse rajatakse juurdepääsutee, väliala, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus, muidugi ka peatust teenindavad tehnorajatised. Rapla peatusesse tuleb ka jalakäijatele planeeritud ülepääs turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel. Peatuse hoone planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks see omavalitsusele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.
Lähtudes Rail Baltica opereerimisplaanis toodud esialgsest hinnangust kohalike rongide sõiduaegadele, võiks tulevikus jõuda rongiga näiteks Rapla peatusest Tallinnasse, Ülemiste ühisterminali 33 minutiga ja Pärnusse 39 minutiga.