Pandeemia järelmõjud vaid suurendavad vajadust Rail Balticu järele, sest sellel on majandust nii kohalikul, riiklikul kui ka regionaalsel tasandil elavdav mõju, kirjutab Rail Balticu ühisettevõtte juhatuse esimees Agnis Driksna.
Koroonaviiruse levikust põhjustatud erakorraline seisukord on sundinud tegema suuri muudatusi meie era- ja tööelus. Nende muudatuste pikaajalisi tagajärgi on endiselt raske hinnata, kuid juba praegu mõtlevad paljud, kuidas me taastume, kui erakorraline seisukord lõpeb.
Baltimaade sajandi projektina peab Rail Baltic mängima põhirolli, et aidata Balti riikide majandusel praegust (loodetavasti lühiajalist) tormi üle elada ning pakkuda jätkusuutlikku investeerimisstiimulit keskmise ja pikemaajalise majandusliku ja sotsiaalse taastumise saavutamiseks. Suuremahuliseks Rail Balticu ehituseks korraldatakse hanked järgmisel aastal ning see hoogustab igal juhul viirusest põhjustatud häirete all kannatavat majandust.
Ehitustööde tippajal, aastatel 2022–2025 loob Rail Balticu projekt umbes 13 000 uut töökohta ehitustööstuses, lisandub 24 000 sellega seotud töökohta niisugustes valdkondades nagu näiteks materjalide hankimine ja komponentide tootmine, logistika, hotellindus ja toitlustus, ametitoimingud ja paljud teised. Meie tasuvusanalüüsi järgi tekib iga 50 töökoha kohta, mis on seotud ehitusobjektiga, 120 uut töökohta otseselt toetavatel tegevusaladel ja 145 uut töökohta lisatarbimise tulemusel.
Juba praegu on Rail Baltic loonud projekti ellu viivates organisatsioonides ja erasektori ettevõtetes umbes 300 häid kutseoskusi nõudvat töökohta kolmes Balti riigis. Projekteerimistööde laienedes ja ehitustööde alates suureneb selle aasta jooksul uute töökohtade arv veelgi. See aitab leevendada tööhõivega seotud riske ja luua töökohti neile, kes neid kõige rohkem vajavad.
Praegu saada oleva rahastuse põhjal otsustades toob Rail Baltic järgmise kolme aasta jooksul Eestisse investeeringuid 404 miljoni euro väärtuses. Need investeeringud suunatakse peamiselt teetaristu elementide, näiteks viaduktide ja loomade läbikäikude rajamiseks, samuti tehnorajatiste läheduses olevate Rail Balticu liini ristumiskohtade ja jaamahoonete ehitamiseks.
Esimene ehitusobjekt, Saustinõmme viadukt, avati juba 2019. aasta oktoobris, 2022. aasta lõpuks tuleb ehitada veel 27 maanteeviadukti. Põhiliini ehitus algab Eestis eeldatavasti 2022. aastal, luues uusi töö- ja ärivõimalusi ehituses ning võimaldades kohalikel teenuseosutajatel, nagu sööklad, toidupoed, külalistemajad ja ühiselamud, saada kasu ehitusettevõtete ja töötajate suurenenud kulutustest.
Baltimaade sajandi projektina peab Rail Baltic mängima põhirolli, et aidata Balti riikide majandusel praegust (loodetavasti lühiajalist) tormi üle elada.
Lisaks töötavad Rail Balticu projekti elluviijad kõige asjakohasema hankestrateegia kallal, et hõlbustada kulude kontrolli, tööde õigeaegset valmimist, ja mis kõige tähtsam, aidata kaasa sellele, et kohalikud väiksemad ettevõtted saaksid ehitustöödest osa võtta.
Ehitustööde lõppedes 2026. aastal on Rail Balticu koguinvesteering Eestis 1,58 miljardit eurot. Projekti otseinvesteeringute (Euroopa Liit kaasrahastab neid kuni 85 protsendi ulatuses) järkjärguline kasutuselevõtt annab märkimisväärse tõuke kohalikule ehitus-, projekteerimis- ja muule teenindussektorile. See stimuleerib loomulikul teel kogunõudlust majanduses ja suurendab SKT kasvu.
See arv ei kajasta aga Rail Balticu äriarendustest tulenevate lisainvesteerimisvajaduste väärtust, näiteks linnade kinnisvara, piirkondliku taristu, logistika ja tööstustegevuse valdkonnas, samuti muude taristute ja süsteemide ühisarenduse valdkonnas, nagu maantee-, õhu- ja mereteenused, side ja 5G, energeetika ja riigikaitse. Kokkuvõttes võib Rail Balticust saada tõeline vedur, mis aitab Balti riikide majandust aeglustumisest välja tõmmata.
Koos uute töövõimalustega loob Rail Baltic kohalikele tootjatele lühikeses plaanis uusi võimalusi projekti varustamiseks mineraalmaterjalide ja raudteedetailide, näiteks betoonelementide, liiprite, truupide, eelvalmistatud silla- ja viaduktielementide ja palju muuga. Rail Balticu ühisettevõte töötab praegu raudteekomponentide standardiseerimise kallal, et pakkuda kohalikele ettevõtetele veelgi uusi ärivõimalusi. Sellele lisaks soovime innustada rahvusvahelisi tarnijaid looma või laiendama oma tootmisvõimsust Baltimaades, et edendada veelgi töökohtade loomist, tehnoloogiasiiret ja kasutada kohalikke eeliseid. Seetõttu keskendub Rail Balticu projekt raudtee ja jaamade tehnilisele projekteerimisele ning muudele ettevalmistustöödele, et Eestis saaks ehitustöid alustada võimalikult kiiresti, juba selle aasta lõpus.
Nagu varem märgitud, tuleb Rail Balticu taristu rajamiseks vajalikust mitmemiljardilisest programmi eelarvest kolme Balti riigi jaoks kuni 85 protsenti Euroopa Liidust. See leevendab märkimisväärselt riikide eelarve koormust. Praegu on eriti tähtis tagada Rail Balticu projekti kiirem teostamine, arvestades selle tähtsust meid ees ootavate, loodetavasti lühiajaliste majandusprobleemide ületamisel. Tuleb arvestada sellega, et Rail Baltic ei ole pelgalt keerukas taristu projekteerimise ja ehitamise projekt. Pärast valmimist pakub uus raudtee tohutuid võimalusi uue majandus-, innovatsiooni- ja säästvuskoridorina.