Rail Baltic Estonia sõlmis käesoleva aasta esimesed ehituslepingud kolme raudteeristumise ehitamiseks.
Kui varasemalt on Rail Baltica põhitrassi ristumistest valminud Saku vallas asuv Saustinõmme viadukt, siis täna jõudsid ehituslepinguni Kohila vallas asuvad Loone ökodukt ja Künka tee viadukt ning Tagadi tee viadukt.
Kahte esimest objekti hakkab ehitama AS YIT Eesti ning Tagadi tee viadukti AS TREV-2 Grupp. Loone ökodukti ja Künka tee viadukti ehitamise kogumaksumus on 5,3 miljonit eurot. Tagadi tee viadukti ehitus läheb maksma 2,3 miljonit eurot. Ehitustöödega loodetakse alustada lähema kuu aja jooksul.
„Algatasime eelmise aasta lõpus Rail Baltica ristumiste ehitustööde hankimiseks dünaamilise hankesüsteemi, mille abil ostame valdava osa viaduktide ja ökoduktide ehitamise. Ehitusettvõtted on reageerinud meie hangetele aktiivselt ning konkurents on olnud siiani tihe. Tahame sel aastal sõlmida ehituslepingud veel vähemalt kolme ristumise ehitamiseks ning algatada järgmiste objektide ehitushanked,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.
Tema sõnul näitavad esimesed sõlmitud ehituslepingud ilmekalt, et Eesti oma ehitusettevõtted on Rail Baltica projekti realiseerimiseks väga hästi valmistunud.
“Rail Baltica erinevate objektide ja loodetavasti peatselt ka põhitrassi ehitus hakkab kindlasti lähiaastate Eesti taristuehituse turul tooni andma,” lausus TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens. “Üheltpoolt seab see nii riigi ehk tellija kui turuosaliste ette omajagu väljakutseid, kuid targalt planeerides on see omakorda hea võimalus Eesti ettevõtetele nii turu üldmahu kui ka insenertehnilise kompetentsi arengu seisukohalt.”
AS YIT Eesti juhatuse liikme Margus Põimi sõnul on ettevõtte meeskond väga rõõmus, et saab anda oma kaaluka panuse Rail Baltica trassi rajamisse. See projekt kuulub meie selle kümnendi ambitsioonikamate ja vastutusrikkamate taristuprojektide hulka. Meie tipptegijatest koosnev meeskond on jätkuvalt parimas vormis, ja meie eesmärk on tagada Loone ökodukti ja Künka tee viadukti ehitustööde õigeaegne ja kvaliteetne elluviimine, ning pingutame selle nimel, et saaksime kaasa lüüa ka järgmistes Rail Baltica hangetes. YIT on juba 30 aastat edukalt panustanud Eestis kaasaegse ning kestva linnaruumi ja parema elukeskkonna loomisesse – Rail Baltica projektis osalemine saab olema väärikas täiendus meie edulugude kogumikku,“ kinnitas Põim.
Millised objektid ehitatakse?
Loone ökodukt
Ökodukti pikkuseks on 80m ning ületuskoha laius varieerub vahemikus 70m ületuskoha keskmes, kuni 80m selle otsades. Ökodukti eesmärk on turvaline raudteeületusvõimalus ja suurem liikumisvabadus erinevatele metsloomadele nagu põdrad, metssead, hundid, karud ja rebased, kuni pisikiskjate ja närilisteni välja. Nii raudtee enda kui ulukite turvalisuse huvides paigaldatakse ökodukti äärtesse puidust piirded. 2,6-2,8 meetri kõrgused piirded aitavad summutada müra, varjavad rongitulesid ja sulatavad loomade ülekäigu kokku ümbritseva loodusega. Ökoduktile istutatakse puud ning luuakse taimestiku kooslus, mis on omane sealsele piirkonnale ning harjumuspärane piirkonnas esinevatele loomadele.
Künka tee viadukt
Kohila vallale kuuluv Künka tee asub Loone külas ning külgneb vahetult põllu- ja metsamassiividega. Tee ühendab Tallinn-Rapla-Türi maanteed väiksemate kohalike teedega. Künka tee viadukt võimaldab kohalikul elanikkonnal liikuda üle raudtee ning säilitab olemasolevad ühendused. Sarnaselt Tagadi tee viaduktiga (asub Urge külas), on ka Künka tee viadukt raudbetoonist konstruktsiooniga. Projekteeritud viadukti kogupikkuseks on veidi üle 53 m ning laiuseks 9,4 m. Viaduktil on tagatud kaks 3,5 m laiust asfaltkattega sõidurada ning 1,3 m laiused piiretega eraldatud hooldusalad viadukti äärtes. Viadukti servades on ette nähtud kaitsepiirded. Vahetult raudteeliini kohale paigaldatakse kõrgem vandalismikindel tara. Künka tee ehitustööde käigus tõstetakse ümber olemasolevaid tehnovõrke ning rajatakse raudtee juurdepääsu- ja hooldusteede mahasõidud.
Tagadi tee viadukt
Tagadi tee ühendab omavahel Tallinn-Rapla-Türi maanteed ning Kurtna küla ja Kohila alevit. Tagadi tee viadukt võimaldab liiklusel üle raudtee liikuda ning säilitada olemasolevad ühendused. Tagadi viadukti puhul on tegemist tervikliku betoonist konstruktsiooniga, mille kogupikkus on 75m. Viadukti kogulaius on 9,4m, tagades kaks 3,5m laiust sõidurada ning mõlemal pool sõiduteed on 1,2m laiused piiretega eraldatud hooldusalad. Viadukti servades paikneb kaitsepiire. Projekti raames ehitatakse ümber piirkonda jäävad maaparandussüsteemid (kraavid, truubid). Rajatakse tulevase raudtee juurdepääsu- ja hooldusteede mahasõidud. Pärast viadukti ehitamist ning samaaegselt raudtee ehitusega rajatakse viadukti alla haljastatud loomarajad.
Kohalike elanike jaoks on kahtlemata oluline, mis saab ehituse ajal vallateedest, kuidas käib nende seisukorra taastamine ja tagatakse ligipääs ehituse ajal. Sellega seoses kohtusid Rail Baltic Estonia esindajad juba aprillis Kohila ja Rapla vallavalitsusega, kus lepiti kokku, milliseid vallateid on esimeste rajatiste ehitamiseks vajalike ehitusmaterjalide transpordiks võimalik kasutada. Et Rail Baltica ehituse ajal veoteed säiliksid, tuleb ehitajatel lisaks uute rajatiste ehitamisel säilitada ka olemasolevate teede seisukord.
Ehitaja peab arvestama olemasolevate kruus- ja freespurukattega veoteede eelneva parendustegevusega. Nõrga kandevõimega kohtades tuleb enne põhitööde teostamist viia läbi teede kandevõime tõstmine, mis võimaldaks ehituse ajal tagada rasketehnika ligipääsu ehitusobjektile.