20. märtsil sõlmiti ametlikul üritusel esimene Rail Baltica ehitusprojekteerimise ja -järelevalve leping Rail Baltica Riia lennujaama raudteejaama, seotud taristu ja viadukti projekteerimiseks. Lepingu sõlmisid Euroopa rööpmevahe projekti elluviija Lätis Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA ja avatud rahvusvahelise hanke võitja, kolme riigi tarnijate partnerlusühing PROSIV (Sintagma (Itaalia), Prodex (Slovakkia) ja Vektors T (Läti)).
Projekteeritava raudteeliini kogupikkus on 4,4 km. Rail Baltica raudteejaam Riia lennujaamas hakkab olema viaduktil (mis läbib 2 km pikkusena kogu lennujaama territooriumit) ning terminali registreerimissaaliga samal kõrgusel. Rahvusvaheliste ja lühimaarongide (sh süstikrongide) teenindamiseks on ette nähtud 400 m pikkune platvorm. Projekti raames rajatakse ka uus raudteeületuskoht üle K. Ulmaņa Gatve maantee Imanta ja lennujaama vahelise sektsiooni (pikkusega 2,3 km). Taristuarendus võimaldab luua ka kaubaveoühenduse lennujaama territooriumiga.
Eiropas Dzelzceļa līnijase (EDZL) juhatuse liige Andris Linužs: „Tegemist on nii Läti esimese raudteeviadukti ja 1435 mm standardrööpmega raudteeliini ehitusprojektiga kui ka esimese uue reisiterminali projektiga alates 1937. aastast. Projekti elluviimisel tuleb tagada lennujaama taristu ja lennujaama territooriumil toimuva äritegevuse jätkuvus. See nõuab ehitustööde hoolikat planeerimist, sest Riia rahvusvaheline lennujaam on samal ajal ellu viimas ka teisi suuri projekte: paralleelselt Rail Baltica raudteejaama ehitusega on planeeritud ka lennujaama terminali laiendamise kuues etapp ja uue lennujuhtimistorni ehitamine.“ A. Linužs lisas, et Baltimaade esimene Rail Baltica ehitusprojekteerimise ja -järelevalve leping sõlmiti tänu suurepärasele meeskonnatööle EDZL-i, transpordiministeeriumi, Riia lennujaama ja kolme Balti riigi ühisettevõtte RB Raili vahel. Rahvusvaheline hange „Rail Baltica Riia lennujaama raudteejaama, seotud taristu ja viadukti ehitusprojekteerimine“ avalikustati 4. novembril 2016 ja selle käigus tagati kõigile võimalikele tarnijatele võrdsed konkurentsitingimused ning kandideerida said nii üksikettevõtted kui ka mitme tarnijaettevõtte partnerlusühingud. Tarnijate partnerlusühing PROSIV võitis rahvusvahelise hanke, mille raames tuleb 17 kuu jooksul pärast ehitusprojekteerimise ja -järelevalve lepingu sõlmimist välja töötada ehitusprojekt ning ehitustööde ajal teostada ka omanikujärelevalvet. Lepingu kogusumma on 4,5 miljonit eurot.
Riia rahvusvahelise lennujaama juhatuse esimees Ilona Līce: „Kaasaegset ja ajakohastatud lennujaama ei ole võimalik ette kujutada ilma raudteeühenduseta. Riia lennujaama jaoks, mis areneb üha kiiremini ja teenindab aina rohkem reisijaid (2017. aastal juba üle 6 miljoni), on see asjaolu olnud seni suur miinus. Rail Baltica ehitus on lennujaama pikaajalise arenguga kooskõlas, kuna see aitab tugevdada Riia lennujaama rolli kui Baltimaade peamist transpordisõlme ning parendada Läti ühendust teiste Euroopa Liidu riikidega. Samuti aitab see suurendada Riia lennujaama potentsiaalsete reisijate hulka Leedus ja Eestis ning aitab pakkuda reisijatele lisavõimalusi lennujaamast linna saamiseks.“
RB Rail ASi juhatuse esimees ja tegevjuht Baiba Rubesa: „Tegu on esimese Rail Baltica üldprojekti raames sõlmitud ehitusprojekteerimise lepinguga Baltimaades. Oleme tänulikud EDZL-ile nende suurepärase töö eest hankemenetluse korraldamisel, mille käigus saadud kogemused ja õppetunnid tulevad kasuks kogu projektile. Riia lennujaamas tulevikus asuv Rail Baltica raudteejaam on üks kahest Rail Baltica rahvusvahelisest raudteejaamast Lätis ning see ehitatakse tihedas seoses teiste lennujaama arendusprojektidega. Rail Baltica kiirrongi liitmine lennujaama taristuga tagab kõik vajalikud eeldused 21. sajandile kohasteks mitmeliigilisteks ühendusteks, mistõttu soovin ma projekti nimel tänada lennujaama kolleege senise koostöö eest, mis edaspidi tugevneb kahtlemata veelgi, kui teeme üheskoos kindlaks parimad lahendused reisijate jaoks ja need ka ellu viime. Õnnitlused ehitusprojekteerijatele võidu eest, millega kaasneb ka suur vastutus – projekteerida Balti sajandi projekti esimene jätkusuutlik objekt. Täna sõlmitud leping kinnitab taaskord, et Rail Baltica projekt on tegemas aina suuremaid samme küpsuse poole: projekti projekteerimisetapp on täies jõus algamas.“
Läti Vabariigi transpordiminister Uldis Augulis: „Arengu võti seisneb liikuvuses, mille Rail Baltica projekt tagab uue raudteetaristu loomise kaudu Lätisse. Uue raudteetaristu rajamisega kaasnevad Läti ja teiste Baltimaade elanikele ja ettevõtetele uued võimalused Baltikumis ja Euroopas reisimiseks.
Rail Baltica raudteejaama ja -liini projekteerimine Riia rahvusvahelise lennujaama territooriumile on keeruline ülesanne, mille laadset meil Lätis pole varem ette tulnud. Seega on mul hea meel, et rahvusvahelise hanke tulemusena oli võimalik ligi meelitada Lätist, Itaaliast ja Slovakkiast pärit projekteerijate meeskond, kellel on vajalikud kogemused ja teadmised nii Euroopa rööpmelaiusega raudtee projekteerimise kui ka riiklike nõuete vallas.
Rail Baltica projektile on seatud ambitsioonikad tähtajad, mistõttu on oluline, et kõik seotud osapooled – projekteerijad, hankija, kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail, Riia rahvusvaheline lennujaam, muud seotud osapooled ning Mārupe ja Riia kohalikud omavalitsused – töötaksid koos ühise eesmärgi nimel, jättes individuaalsed huvid kõrvale.
Olen veendunud, et tõhusa koostöö, professionaalsuse, töökuse ja järjepidevuse tulemuseks on uue mitmeotstarbelise reisijate teeninduskompleksi ning Riia kesklinna ja lennujaama vahelise raudteeühenduse rajamine. See muudab Läti juurdepääsetavamaks, aitab lennujaama arengule kaasa ja tugevdab turuliidri positsiooni Baltimaades.
Läti valitsuse, Seimi ja EL-i poliitilise ja rahalise toetuse abil viib Rail Baltica projekt meid uude sajandisse, kus me ei ole enam transpordi saar, vaid osa laiemast Euroopa transpordisüsteemist ning oluline partner reisijate- ja kaubaveoks ida-lääne ja lõuna-põhja suunal.“
Meenutame, et Rail Baltica on raudteetranspordi projekt, mille eesmärk on integreerida Balti riigid Euroopa raudteevõrku ning mis läbib praegu nelja Euroopa Liidu riiki: Poolat, Leedut, Lätit ja Eestit. Balti riikidesse on ette nähtud 870 km pikkuse Euroopa rööpmelaiusega (1435 mm) uue raudteeliini ehitamine, mis võimaldaks liikumiskiirust kuni 240 km/h ning aitaks kaasa nii elanike ja kauba liikuvusele põhja-lõuna suunal kui ka riikide majanduse jätkusuutlikkusele ja mitmekesisele arengule ning soodustaks konkurentsi metropolide Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi-Berliin ühendamiseks kiire ja keskkonnasõbraliku raudteeliiklusega.