Rail Baltica taristu
Rail Baltica on Balti riikide suurim taristuprojekt, mis on mõeldud nii reisijate- kui ka kaubaveoks. Kõige uuemate Euroopa standardite kohaselt ehitatud raudtee kahekordistab piirkonna senise maksimaalse rongisõidukiiruse ja rakendab kogu Euroopas kasutatavaid tänapäevaseid tehnoloogiaid.
Taristusüsteem
Ligi 900 km pikkune Rail Baltica on erakordselt kompleksne taristuprojekt, mille keskmes on tulemuslikkus, ohutus ja kestlikkus. See on midagi enamat kui lihtsalt rööbaste paigaldamine – Rail Baltic on tulevikku vaatav järgmise põlvkonna raudteeökosüsteem.
7 rahvusvahelist reisijatejaama
> 40 kohalikku jaama/peatust
> 40 rajatist
(sillad, ülesõidukohad, viaduktid, tunnelid)
Taristu hooldusrajatised
> 90 läbipääsu- ja ületuskohta loomadele
(rohesillad, truubid, ülekäigukohad)
Kaubaterminalid ja sadamaühendused
Tehnilised näitajad
| Trassi kogupikkus |
~900 km |
| Kavandatud kiirus |
249 km/h reisirongide puhul |
| Standardne rööpmelaius |
1435 mm |
| Elektrifitseeritud |
2 × 25 kV |
| Teljekoormus |
25 t |
| Liikluskorraldus |
Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) L2 |
Rahvusvahelised reisiterminalid
Rail Baltica missiooni hulka kuulub kiire, kestliku ja täielikult integreeritud Euroopa raudteevõrgu rajamine ning selle raames plaanitakse Balti riikidesse rajada seitse rahvusvahelist reisijaama (Tallinnas, Pärnus, Riias, Riia lennujaamas, Panevėžysises, Kaunases ja Vilniuses). Nendest jaamadest saavad moodsad transpordisõlmed mitmeliigiliste transpordivahendite jaoks ning need hakkavad edendama linnade arengut ja elukvaliteeti kogu ümbruskonnas.
Jaamade projekteerimisel on esikohale seatud funktsionaalsus, avatus ja reisijate mugavus, et pakkuda paremaid ühendusi kiirrongide, kohalike rongide, ühistranspordi ning alternatiivsete liikumisviiside (rattasõit, jalutamine) vahel – ja seda kõike ligipääsetavas, toimivas ning tulevikukindlas keskkonnas.
Lisaks transpordile mõjutavad Rail Baltica raudteejaamad linnaruumi tervikuna. Jaamade ehitamine käib käsikäes ümbritsevate alade taastamisega – luuakse uusi tänavaid, haljasalasid, jalgrattateid, ühendusteid jalakäijatele, et taasühendada linnaosad, mis olid varem raudteetammiga eraldatud. Selles funktsioonis saab raudteetaristust edasiviiv jõud kohaliku piirkonna elavdamisel.
Jaamade loomisel on kaasa rääkinud mainekad rahvusvahelised arhitektid ja projekteerijad, näiteks Ülemiste Linda reisijaama projekteerinud Zaha Hadid Architects.
Rajatised
Rail Baltica seab prioriteediks ohutuse, juurdepääsetavuse ja keskkonnakaitse. Ohtlike raudteeülesõidukohtade kõrvaldamiseks kasutatakse ülesõidukohti, sildu, viadukte ja tunneleid.
Linnades ja linnalähedastes piirkondades, kus transpordivõrk on tihe, eelistatakse jalakäijate ülekäigukohti koos kaldteede, liftide ja treppidega. Tunneleid kasutatakse ainult siis, kui ruumi on vähe või kui jalgrattateed on juba olemas või kavandatud.
Sillad ehitatakse üle jõgede ja loodusalade, nii et see ei kahjustaks keskkonda, viaduktid ehitatakse üle teede, orgude ja muude takistuste, et raudteetrass oleks võimalikult ühtlane.
Need rajatised aitavad Rail Baltical ohutult ja tõhusalt ümbritsevasse keskkonda sulanduda.
Taristu hooldusrajatised
Rail Baltica taristu hooldusrajatised on vajalikud, et tagada raudtee pikaajaline kasutamine ja töökindlus. Need rajatised on kavandatud raudteetaristu hooldamiseks kogu selle kasutustsükli jooksul.
Ehituse ajal kasutakse neid logistikakeskustena materjalide, seadmete ja masinate ladustamiseks ning muude vajalike ehitustööde toetamiseks. Kui raudtee on avatud, võtavad need alad alalise rolli, võimaldades regulaarset hooldust, kontrollimist ja remonti, et hoida taristu turvaline, tõhus ning töökorras.
Läbipääsu- ja ületuskohad metsloomadele
Selleks, et raudtee ei muutuks loodusele takistuseks, on Rail Baltica trassile kavandatud spetsiaalsed rohesillad, et metsloomad saaksid ohutult üle rööbaste. Need rajatised on eriti vajalikud piirkondades, kus liigub palju loomi, vähendades õnnetuste ohtu ja säilitades väljakujunenud rändeteid.
Iga läbipääs valitakse põhjalike keskkonnauuringute alusel, mille käigus jälgitakse loomade käitumist, liikumismustreid ja elupaikade tihedust.
Lisaks spetsiaalsetele rohesildadele rajatakse mõned ülekäigukohad ka sildade alt või läbi truupide. Loodusvaatlused jätkuvad raudtee ehituse ja kasutamise ajal, et kohaneda ning reageerida keskkonnavajadustele.
Loomade läbipääsude väljatöötamisel on võetud eeskuju Läänemere piirkonna metsadest, kasutades okaspuid meenutavaid elemente, mis aitavad struktuuridel maastikuga ühte sulanduda ja tagavad loomade ohutu liikumise.
Kaubaterminalid ja ühendus sadamatega
Rail Baltica hõlmab moodsaid kaubaterminale ja otseseid raudteeühendusi tähtsate sadamatega, et toetada kiiremat ning tõhusamat kaubavedu Läänemere piirkonnas ja kaugemal. Need terminalid toimivad logistikakeskustena, kus saab kaupa rongide, veoautode ja laevade vahel ümber laadida, toetades rahvusvahelist kaubandust ning vähendades liikluskoormust maanteedel.
Nende ühenduste üks peamisi eesmärke on suunata rohkem kaubavedu maanteelt raudteele, mis on keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam transpordilahendus. Kavandatavad terminalid ja sadamaühendused lihtsustavad ettevõtete jaoks kaupade saatmist ja vastuvõtmist, tugevdavad tarneahelaid ning avavad uusi kaubateid Põhja- ja Lääne-Euroopa vahel.
Ühendades sisemaal olevad terminalid suuremate meresadamatega, loob Rail Baltic tulevikku suunatud nutika ja integreeritud kaubaveokoridori.
