Uudised ja sündmused

Kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS on teostamas uuringut, et selgitada välja kliimamuutuste mõju Rail Baltica raudteeprojektile – selle ehitamisele, hooldamisele ja toimimisele. 14. novembril toimus kohtumine projektiga seotud organisatsioonide ja uuringut ellu viiva ettevõtte vahel, et arutada uuringu esmaseid tulemusi, tuvastada keskkonna mõjutegurid raudteetrassi erinevates osades ja vaadata üle strateegiad riskide maandamiseks. Uurimistöö peamine eesmärk on olla valmis projekti elutsükli vältel toimuvateks kliimamuutusteks.

TEN-T programmi Põhjamere-Läänemere koridori koordinaatori Catherine Trautmanni avaldus pärast Rail Baltica otsuse vastuvõtmist

24. oktoobril toimus Strasbourgis, Prantsusmaal kohtumine Euroopa Parlamendi liikmete moodustatud Rail Baltica toetusgrupi “Friends of Rail Baltica”, TEN-T programmi Põhjamere-Läänemere koridori koordinaatori Pr. Catherine Trautmanni ja Rail Baltica projekti esindajate vahel. Kohal viibisid Rail Baltica ühisettevõtte ajutine tegevjuht Ignas Degutis, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, Läti transpordiministeeriumi riigisekretäri asetäitja Dins Merirands ning Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi aseminister Ričardas Degutis. Samuti pöördusid toetusgrupi poole aseriigisekretär Andrzej Bittel ning Jakub Kapturzak Poola infrastruktuuri- ja ehitusministeeriumist ning Poola riikliku raudtee PKP S.A. Belgia esinduse juht Tomasz Lachowics.

18. oktoobril korraldas kolme Balti riigi ühisettevõte AS RB Rail kohtumise ettevõtetega, kes kvalifitseerusid detailse tehnilise projekteerimise ning projekteerimise järelevalve teenuste osutamise hangetel osalemiseks. Hangetega soovitakse leida ettevõtted, kes teostaks mainitud tegevused Eestis raudteelõigul Pärnust Raplani (lõigu pikkus 71km) ning Leedus raudteelõigul Kaunasest Ramygalani (lõigu pikkus 78km). Mõlemas riigis on pakkumuse esitamiseks kvalifitseerunud kuus rahvusvahelist ettevõtet. Oma pakkumused peavad nad esitama hiljemalt 27. novembriks.

15. oktoobril kohtus Rail Baltica Task Force töögrupp Vilniuses, et arutleda tehnilistel teemadel spetsialistidega Baltikumist, Soomest ja Poolast. Samuti kooskõlastati projekti järgmised sammud Euroopa Komisjoni, INEA ja ühisettevõtte esindajatega.

18. oktoobril toimus Riias ärikohtumine, mis oli pühendatud Hiina ja Läti investeerimisvõimalustele infrastruktuuri arendamisel. Kohal viibisid esindajad Läti transpordisektorist ja Hiina äriettevõtetest. Ürituse eesmärgiks oli anda ülevaade turu olukorrast mõlemas riigis ja arutleda koostöö võimaluste üle.

11. oktoobril 2018 toimus Tallinnas Rail Baltica Business Networki ürituste raames seminar “Rail Baltica kui innovatsiooniplatvorm”, mille eesmärk oli kokku tuua eksperdid ja huvigrupid erinevatest sektoritest, et koos arutleda Rail Baltica tulevikuvõimaluste üle. Ürituse avas majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kelle sõnul on rahvusvaheline raudteeprojekt märgilise tähtsusega. Nimelt laiendab Rail Baltica olemasolevaid ärimudeleid ja aitab kujundada uusi võimalusi reisimiseks läbi erinevate transpordiliikide kombineerimise. Samuti paneb projekt aluse tehnoloogiliste ja digitaalsete lahenduste arendamisele transpordisektoris.

27. septembril esitas RB Rail AS tegevjuht Baiba Rubesa lahkumisavalduse. Samal päeval valiti ühisettevõtte ajutiseks tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks Ignas Degutis, kes on tegutsenud Rubesa juhtimise all enam kui aasta RB Rail AS finantsjuhi ning juhatuse liikmena. Uuel positsioonil jätkab Degutis varasemate ametikohustuste täitmist ettevõtte finantsjuhina. Ülejäänud juhatuse koosseis, kuhu kuulub tehniline juht Mart Nielsen ja operatsioonide juht Kaspars Rokens, jääb samaks.

“Ühisettevõte on kasvanud idufirma mõõtu organisatsioonist enam kui 50 liiget koondavaks professionaalseks meeskonnaks, kes juhib Rail Baltica projekti läbi planeerimis- ja projekteerimisfaasi,” sõnab TEN-T programmi Põhjamere-Läänemere koridori koordinaator Catherine Trautmann. Täispikkuses avalduse RB Rail AS’i juhtkonnas toimunud muutuste kohta leiab siit.

27. septembril, 2018 määras RB Rail AS nõukogu ettevõtte ajutiseks tegevjuhiks finantsjuhi ja juhatuse liikme Ignas Degutise. Otsus järgnes RB Rail AS tegevjuhi ja juhatuse esinaise Baiba Rubesa tagasiastumisele.

RB Rail AS on välja kuulutanud kaks avalikku hankekonkurssi – “Rail Baltica raudteeprojekti kohalike mineraalsete materjalide kasutuse kvaliteedihinnangu uuring” ning “Rail Baltica taristu hooldushoonete tehniline uuring ja projekteerimisettepanekud”.

RB Rail AS finantsjuht ning juhatuse liige Ignas Degutis osales 5. septembril Poolas Krynicas toimunud majandusfoorumi paneeldiskussioonis, mis oli pühendatud tulevikutranspordile. Degutis märkis, et transpordivaldkonna areng liigub ülemaailmselt raudteeliikluse eelistamise suunas, mis on võrreldes teiste transpordiliikidega oluliselt turvalisem, keskkonnasõbralikum ja kulutõhusam.

AS RB Rail aktsionärid – OÜ Rail Baltic Estonia, SIA Eiropas Dzelzceļa līnijas ja UAB Rail Baltica Statyba – kinnitasid uue nõukogu järgmiste liikmetega: OÜ Rail Baltic Estonia tegevjuht Riia Sillave, Latvijas Dzelzceļš VAS-i juhatuse esimees Edvīns Bērziņš, OÜ Rail Baltic nõukogu liige Anti Moppel, UAB Rail Baltica Statyba tegevjuht Karolis Sankovski, ettevõtte Latvijas Dzelzceļš aseõigusdirektor haldusküsimustes ja presidendi nõukogu sekretariaadi juhataja Vineta Rudzīte ning ÜRO Espoo konventsiooni rakenduskomitee esimees Romas Švedas.

24. juulil sõlmis kolme Balti riigi ühisettevõte AS RB Rail Pärnu kaubandusterminali teostatavusuuringu läbiviimiseks lepingu ettevõtetega Civitta Eesti AS ja Railistics GmbH, mis osalesid käesoleva aasta veebruaris väljakuulutatud hankes ühispakkujana. Lepingu kogusumma on käibemaksuta 139 876 eurot.

2018. aasta 13. juulil allkirjastasid Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA), kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetuslepingu Rail Baltica raudteetaristu ehitamiseks, mille koguväärtus on 130 miljonit eurot. CEFi toetus moodustab kuni 85% abikõlblikest kuludest, toetades projekti elluviimist maksimaalselt 110 miljoni euroga.