Lae alla : Lõplik aruanne
Lae alla: Trammivariandi skeem
Möödunud aasta veebruaris sõlmisid Balti riikide ühisettevõte RB Rail AS ja Prantsusmaa konsultatsioonifirma Egis Rail S.A. lepingu, mille sisuks oli teostada uuring, kuidas parendada ühenduvust ning liikumismugavust Tallinna Vanasadama ja Rail Baltica tulevase Ülemiste reisiterminali vahel. Uuringu eesmärk on arendada üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T) Põhjamere-Balti koridoris ja selle läbiviimine oli kaasrahastatud Rail Baltica projekti raames Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) poolt.
Uuringusse olid kaasatud mitmed osapooled, nende hulgas Tallinna linnaplaneerimise amet, Tallinna Sadam ning RB Rail AS eksperdid. “Suurte taristuprojektide puhul on laiapõhjalisus ning erinevate osapoolte kaasamine eriti oluline. Erinevate kompetentside kokku toomine aitab parimal võimalikul viisil muuta liikumine Tallinnas nii Eesti elanike kui turistide jaoks mugavamaks,” ütleb tellitud uuringu eestvedaja Karmo Kõrvek.
Uuringu raames koostati kolm võrdlusanalüüsi, mille tulemusena selgus tõhusaim lahendus. Teostatavus- ja tasuvusanalüüsis kõrvutati trammivõrgu arendamist Tartu maanteelt D-terminalini ning sealt edasi olemasoleva Kanuti peatuseni Mere puiesteel. Samuti raudtee pikendamist Balti jaamast A-terminalini ja tunnelit Ülemiste reisiterminalist Liivalaia tänavale ning sealt D-terminalini. “Lähtuvalt tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning võttes arvesse kasutatavust, kiirust, investeeringute suurust, hoolduskulusid ja muid kaasnevaid aspekte, osutus tõhusaimaks variandiks olemasoleva Tallinna trammivõrgu laiendamine ning efektiivistamine,” sõnab Kõrvek. Täpsemalt näeb analüüs ette trammivõrgu tihendamist Hobujaama ning sadama piirkonnas.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on linnasiseste liikumisvõimaluste kasv erinevate transpordikeskuste vahel märgiline samm nii kohalikul kui rahvusvahelisel areenil. Antud juhul saavad omavahel ühendatud kolm olulist transpordikeskust – Tallinna lennujaam, Ülemiste reisiterminal ja Tallinna Vanasadam. “Tasuvusanalüüsis esitatud tõhusaima lahenduse suurim väärtus on linna olemasoleva trammivõrgu võimaluste täiendamine ja uute võimaluste loomine. Sealjuures arvestab lahendus võimalikult palju tänase trammivõrgu struktuuriga,” ütleb ta.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm leiab, et trammi toomine sadamasse on ainuõige otsus. „Tallinna Vanasadama kaudu liigub aastas üle kümne miljoni inimese, kellest valdava enamuse soov on kiiresti ja mugavalt sadamast linnasüdamesse jõuda. Lisaks loob tulevane trammiühendus lennujaamaga võimalusi uute turismivoogude tekkimiseks,“ märgib ta.
Trammiliini laiendamine Ülemiste reisiterminalist Vanasadamani peaks eeskätt rõõmustama reisijaid, kes kasutavad laevaliiklust. Uue trammipeatuse asukoht on planeeritud 200m kaugusele sadama terminalide ustest. Sealjuures on arvestatud jalakäijate silla lisandumisega, mis ehitatakse üle Admiraliteedi basseini kanali. „Trammiühendus kesklinnaga on oluline ka Vanasadamasse uue avaliku linnaruumi loomisel,“ lisas Kalm.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul aitab sellise ühenduse loomine kaasa keskkonnasõbraliku ühistranspordi arendamisele ning Tallinna-sisesele liikuvusele. „Rail Baltica ei ole ainult raudtee rajamine, vaid projektiga on võimalik muuta ka Tallinna linnakeskkonda mugavamaks. Edasi tuleb arutada Tallinna linnavalitsusega, millisel viisil trammiliin teostatakse, kuid juba praegu on Rail Baltica projektis ette nähtud vahendid trammiliini pikenduse eelprojekti koostamiseks,“ ütles minister.
Projekti teostamine läheks umbkaudu maksma 26 miljonit eurot. Soovituste elluviimine sõltub Tallinna linnaehituslikest plaanidest, kuid vastavalt analüüsile oleks uus trammikoridor võimalik avada 2023. aasta lõpus.